Diktaatori pank: hävitav hinnang Rehe-aegsele Danskele

04. september 2017, 20:00
Aivar Rehe juhtinuks nagu mõnda teist panka mõnel teisel ajal, sest tema nägemus rahapesu tõkestamisest Danskes erineb kardinaalselt järelevalvajate omast.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170904/NEWS/170909919/AR/0/AR-170909919.jpg
Ainult tellijale

Kokku 4,5 miljardi dollari pesemine läbi Danske Banki Eesti filiaali on panga Rehe-aegse tegevuse mutta tampinud ja lörtsinud kogu Eesti mainet, aga Aivar Rehe ütleb, et rahapesu tõkestamine tema juhitud pangas toimis hästi.

Samal ajal kui Rehe kiidab tagasi vaadates Äripäevale pangas tema ajal toiminud rahapesu tõkestamise süsteemi ja „aktiivset ning efektiivset“ koostööd rahapesu andmebürooga, on nii finantsinspektsioon kui ka viidatud rahapesu andmebüroo väga kriitilised. Isegi Danske emapank Taanis tunnistab, et asjad olid Eesti filiaalis halvasti – aastaid. 

Võtsime Aserbaidžaani pesumasina teemal Rehega ühendust ja palusime kokkusaamist. Teemat kuuldes ütles Rehe esialgu, et ei saa pangasaladuse tõttu mitte midagi rääkida. Hiljem soostus ta siiski kirjaliku kommentaari andma. Ja see kommentaar üllatas endise pangajuhi vankumatu enesekindlusega. Ta justkui juhtinuks mingit teist panka mingil teisel ajal.

„Rahapesu vastane kaitse toimis,“ teatas Rehe. Ta jätkas, et finantsinspektsioon osundab alati vajadusele täiustada süsteemi, s.o protseduure ja infotehnoloogilisi lahendusi. „See oli asja tuum. Hindan, et minu lahkudes oli 85% kokkulepitud täiendustest juba juurutatud,“ sõnas Rehe, kes lahkus pangajuhi kohalt 2015. aasta septembris, olles sama vankrit vedanud üle 10 aasta ja seda laitmatu renomeega, kuni kõnealuste rahapesu afäärideni.

Rehe on kogu aeg toonitanud, et lahkus pangast omal soovil ja seoses panga strateegia muutumisega. Emapank on samal ajal teatanud, et muutused Eesti üksuse juhtkonnas olid vältimatud. Sestap pole erilist vahet, kas antud juhul oli enne muna või kana. Rehe pidanuks lahkuma nii või teisiti.

Rehe: tegime rahapesu andmebüroole sadu teateid kuus

Räägime aga veel Rehe enesekindlusest. „Aserbaidžaan kuulus kõrgendatud riski piirkonda, mille puhul pank lähtus tugevdatud hoolsusmeetmetest, mis põhinevad finantsinspektsiooni soovituslikul juhendil ning seadusel. Pank hindas pidevalt tehingute sisu ja kahtluste korral edastas vastavad teated rahapesu andmebüroole,“ rääkis Rehe. Koostööd rahapesu andmebürooga nimetas ta seejuures aktiivseks ja efektiivseks, lisades, et teateid kahtlaste tehingute kohta tehti büroole „sadades ühes kuus“.

Lisaks tegi pank Rehe kirjelduse kohaselt taas „väga aktiivset“ koostööd Saksamaa ja USA suurpankadega, kus olid rakendatud globaalsed tehingute monitoorimise süsteemid. „Samuti nende suurpankade rahapesu vastu võitlemise järelvalvajatega, kes olid maailma võimsaimad ja kiire reageerimisvõimega,“ märkis ta.

Eesti Danskes töötas Rehe kirjelduse kohaselt neljaastmeline riskide juhtimine, hõlmates kliendisuhtluse, juriidilise kontrolleri, rahapesuvastase üksuse ja siseauditi etappe. Kontrollerist siseauditini juhtisid neid astmeid kogenud töötajad.

Küsimus, mis siis ometi valesti läks, et väikses Eestis tegutsev pangafiliaal lasi pööritada miljardeid segase päritoluga raha, mille mitte märkamiseks pidanuks lausa pime olema, jäigi Rehe poolt selge vastuseta. Kehva tööd endine pangajuht igatahes omaks ei võtnud.

Mida aga arvavad Rehe-aegses Danskes toimunust järelevalvajad? Nende hinnangud erinevad Rehe omadest nagu öö ja päev.

Finantsinspektsioon: Danske rikkumised olid suured ja süsteemsed

Finantsinspektsioon tegi 2014. aasta kevad-suvel Danskes põhjaliku kontrolli. „Tuvastasime, et pangas ei kohaldatud kehtivaid rahapesu tõkestamise reegleid, rikuti klientide tuvastamise nõudeid ega jälgitud klientide tegevust vastavalt seadusele,“ märkis Kessler. Ta jätkas, et organisatsiooni ülesehitus oli oluliste puudustega, rikkumised olid suure ulatusega ja süsteemsed.

Küsimusele, kuivõrd realistlik on, et panka juhtinud Rehe valitsenud kaosest ei teadnud, vastas Kessler, et panga juht vastutab, et organisatsioon oleks üles ehitatud viisil, mis muu hulgas oleks võimeline rahapesu piisavalt tõkestama, ja tegutseks vastavalt seaduse nõuetele. „Sõltuvalt pangas kehtestatud reeglitest, peaks juht olema kursis ka oluliste sündmustega, mis võivad äri mõjutada või mis on ebaharilikud,“ nentis ta.

Kessleri sõnul on Danske praeguseks loobunud Eestis ärist läbipaistmatute mitteresidentidega segmendis, mida kontrollid ja ettekirjutus käsitles. Seda kinnitavad ka Danske Eesti majandustulemused, millest ilmneb, et kui vahemikus 2011-2013 teenis pank mitteresidentidelt neto-teenustasutuluna u 10-14 miljonit eurot aastas, siis mullu oli see summa vaid 0,7 miljonit.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler hindab Danske Eestis rahapesu tõkestamisel tuvastatud rikkumisi süsteemseks.

Aseri pesumasina avastas Eesti rahapesu andmebüroo Danske abita

Rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand ei nõustunud Rehega, kes kiitis aktiivset ja efektiivset koostööd. Nimelt nentis Reimand, et Vene-Moldova ja Aserbaidžaani juhtumite pinnalt saab kindlasti öelda, et Danske Eesti filiaalis ei töötanud rahapesu tõkestamise süsteemid selliselt nagu pidanuks. “Nende juhtumiteni ei jõudnud meie tähelepanu tänu panga rahapesu tõkestamise süsteemile, mis ühe osana peab tagama selle, et pank teavitab kahtlastest tehingutest rahapesu andmebürood,“ ütles Reimand. Seega polnud Rehe viidatud „sadadest teadetest rahapesu andmebüroole ühes kuus“ kahe hiigelskeemi avastamisel mingit tolku. Midagi pidi mäda olema.

Reimand meenutas, et Moldova rahapesuskeemile jõudis büroo tähelepanu tagantjärele tänu välispartnerite päringutele ja Aserbaidžaani juhtumini jõudis büroo ise teise kaasuse analüüsimise käigus. „Nii palju võib küll öelda, et sellises mahus ja selliste tunnustega tehingud oleksid pidanud rahapesu tõkestamise aspektist panga tähelepanu pälvima ja jõudma ka meie lauale,“ ütles Reimand otsustavalt.

Finantsinspektsiooni juht Kessler nentis, et käsitletav juhtum näitab väga selgelt, kui lihtne on kasumiahnusest, mõtlematusest või muul põhjusel kahjustada ühe isiku või isegi riigi head mainet. Rahapesu andmebüroo juht Reimand sõnas, et selleks, et need juhtumid ei jääks püsivalt Eesti finantssektori mainele külge, on vaja kindlasti tagada, et tulevikus nii süstemaatilistest ja mastaapsetest juhtumitest poleks Eesti puhul põhjust rääkida.

Rahapesu andmebüroo juhi Madis Reimandi sõnul ei avastatud Aserbaidžaani pesumasinat Danske Banki Eesti filiaali abiga, kuigi see pidanuks nii olema.

Panga karistuseks jäi vaid ettekirjutus

Ulatuslikele rikkumistele vaatamata jäi Danske Banki Eesti filiaali karistuseks vaid ettekirjutus ja kohustus rikkumised likvideerida. Lisaks tegi pank ise muudatused Eesti üksuse juhtkonnas.

Rahatrahvist finantsinspektsioon loobus. Inspektsiooni juht Kilvar Kessler selgitas, et rahatrahv väärteomenetluse raames ei pruugi olla piisavalt mõjus meede, kuna toimunud rikkumine tuleb eraldi menetluses väärteona tõendada ja maksimaalne rahatrahv juriidilisele isikule olnuks kõigest 32 000 eurot. „Rikkumiste ajal teenitud tuluga võrreldes olnuks selline trahv ebaproportsionaalselt väike ja heidutus seetõttu küsitav,“ nentis Kessler.

Samas on madalate trahvimäärade küsimus Kessleri sõnul lahendamisel. Ministeeriumide koostatud eelnõuga antakse võimalus tõsta finantssektori väärtegude rahatrahvid miljonitesse eurodesse, mis finantssektori rikkumiste puhul tõesti ka kaalu omaksid.

Kriminaaluurimist polnud võimalik algatada, kuna see eeldanuks läbi Danske pööritatud raha kuritegeliku päritolu tõendamist. Nende juhtumite puhul pole see aga realistlik lahendus, kuna raha lähteriikidel ei pruugi olla soovi või võimekust tõendada raha päritolu konkreetsetest kuritegudest. „Aserbaidžaaniga seotud rahavoogudeni jõudsime esimest korda 2013. aasta suvel ühe teise juhtumi analüüsimise käigus. Üritasime vara lähteriigiga koostööd teha selleks, et välja selgitada raha kuritegelikku päritolu. See ei õnnestunud,“ rääkis rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.

„See tähendabki, et nende inimeste vastutus, kes pangas pidid vastutama süsteemi toimimise eest, on ainult pangasisene ja ka finantsinspektsiooni järelevalveline küsimus,“ ütles Reimand.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    04. September 2017, 16:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing