Baltikum sammub ühes taktis

Läti ja Eesti maksusüsteemides jõustuvad järgmisel aastal suured muudatused ning rida parandusi hakkab kehtima ka Leedus, märkisid SEB analüütikud täna Riias toimunud pressiüritusel, mille eesmärk oli murda Balti majanduse kohta käivaid müüte.

„Maksusüsteemid on väga sarnased ja riigid püüavad üksteise parimaid lahendusi kopeerida. Arutelud maksusüsteemi progressiivsuse suurendamise üle toimuvad kõigis kolmes riigis,“ vahendas SEB pressiteade panga Läti makromajanduse eksperdi Dainis Gašpuitise sõnu.

Samas ei ole ükski Balti riik tema sõnul päriselt täieulatuslikuks progressiivseks maksurežiimiks valmis. „Kõik kolm Balti riiki otsivad majanduskasvu maksimeerimise võimalusi, kujundades maksusüsteemi ettevõtete vajaduste kohaselt. Tõhus ja mugav maksusüsteem on iga riigi põhielement investorite ligimeelitamisel,“ lisas Läti ekspert.

Seega on välisinvestorite vaatekohast lähtuvalt Balti riigid pigem üks homogeenne piirkond. Igal riigil on valitud valdkondades omad eelised, kuid nende majanduslikud probleemid on väga sarnased: vananev ühiskond, vaba tööjõud ja tootlikkus, teatas SEB.

Kõigis kolmes riigis on päevakajaline teema majanduse ülekuumenemine. SEB Leedu vanemanalüütik Tadas Povilauskas ütles, et isegi kui ametlikud näitajad sellele veel ei viita, on kõigis kolmes riigis juba tuttavad sümptomid taas esile kerkimas. „Taaskord näeme palkade ja inflatsiooni samaaegset kiiret kasvu. Samas ei näita laenude ja kinnisvaraturg veel mingeid kõrvalekaldeid,“ märkis ta.

Kui võtta aluseks SKP elaniku kohta, on Eesti jätkuvalt Balti riikide seas esikohal. Samas on Leedu suutnud ostujõu pariteedi osas Eestit edestada.

„Eesti SKP elaniku kohta on 22% kõrgem kui Leedus ja 27% kõrgem kui Lätis. Kui eeldame, et Läti ja Leedu aastane majanduskasv on 3% ja Eesti SKT kasvaks vaid 2%, siis mööduks Leedu Eestist aastal 2031 ja Läti aastal 2038. Tegelikkuses saab kolme riigi kasvutempo olema siiski väga sarnane,“ prognoosis SEB Eesti ökonomist Mihkel Nestor.

Balti riikide probleemid on sarnased ka muudes valdkondades. Näiteks haridussüsteemide reformimine kaasaegse sisuga ja väheneva laste arvu vastavusse viimine koolide ja õpetajate arvuga. SEB eksperdid olid üksmeelel, et kõik kolm Balti riiki peavad mõtlema valikulise välistööjõu sissetoomise peale, sest inimeste puudus võib peatselt muutuda majanduskasvu piiravaks teguriks.

Kuidas on aga lood Eesti mainega IT-lipulaevana? SEB teatel näitab põhjalikum majandusülevaade, et Läti ja Leedu ei ole palju maha jäänud. Isegi juhul kui suudetake kohale meelitada üks suur globaalne tehnoloogiaettevõte, võib kumbki neist Eestiga samale tasemele jõuda, märkis SEB. Eesti kogemus näitab ka, et riigipoolsed tellimused võivad osutuda heaks viisiks, kuidas IT tööstusele tõuge anda.