Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Import ületas juulis eksporti

    Import kasvas juulis eelmise aasta juuliga võrreldes 9%, eksport aga 6%, teatas Statistikaamet. Impordi kasvu toetas metalli ja metalltoodete ning transpordivahendite sisseveo suurenemine.

    Tänavu juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 197 miljonit eurot (2016. aasta juulis 153 miljonit eurot).
    Ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (15% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ja transpordivahendeid (sh laevad), Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu.
    Enim kasvas eksport Saksamaale (19 miljonit eurot), Venemaale ja Türki (mõlemasse 13 miljonit eurot). Saksamaale suurenes elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed), Venemaale mehaaniliste masinate ning Türki metallijäätmete väljavedu. Eksport kahanes enim Hollandisse (12 miljonit eurot), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid (sh põlevkivikütteõli).
    Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul toetab Eesti väliskaubanduse mahtude kasvu üldine hea majandusseis ning partnerriikide nõudluse kasv. Ta lisas, et heade tulemuste juures ei tasu siiski loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb jätkata ekspordile suunatud valitsuse meetmete elluviimist.
    Eesti kaupade osatähtsus kõrge
    Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mineraalseid tooteid ning mehaanilisi masinaid. Enim kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete (16 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (13 miljonit eurot) ning transpordivahendite (12 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete ja mineraalsete toodete väljavedu, kuigi elektriseadmed troonisid sellest hoolimata enim eksporditava kaubaartiklina esikohal.
    Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juulis 71% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh tihendussegud, muud mastiksid), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal) ning mehaaniliste masinate (sh konveierid) väljaveo suurenemine.
    Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kasvas metalli ja metalltoodete, transpordivahendite ning kahanes elektriseadmete sissevedu. Kõige enam imporditi kaupu Soomest ja Saksamaalt. Peamised impordiartiklid olid elektriseadmed, transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad. Elektriseadmete impordimahud vähenesid võrreldes aastatagusega aga 10 protsenti. Enim kasvas metall ja metalltoodete ning transpordivahendite import.
    Juuli ekspordi kasvu toetas enim keemiatööstuse tooraine ja toodete eksport, mis kasvas võrreldes eelmise aastaga 39 protsenti. Lisaks näitasid head kasvu puidu ja puittoodete ning transpordivahendite eksport. Nii keemiatooted kui ka puit ja puittooted olid ka suurimad Eesti päritolu kaupade kasvu mõjutajad. Enim kasvas aga eksport Saksamaale, ulatudes 19 miljoni euroni, mis on 42 protsenti enam kui eelneval aastal.  Peamiseks kasvu allikaks olid elektriseadmed, sh mobiilsideseadmed.
     
     
     
     
     
     
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.