Pea kolmandik töötutest on vähenenud töövõimega

Kui üldjuhul suvekuudel registreeritud töötuse määr langeb, siis tänavu on alates maist töötuse määr püsinud töövõimereformi mõjul stabiilsena. Töötuid, kelle töövõime vähenenud ei ole, oli augustis 2% vähem kui juulis ning 6% vähem kui mullu augustis.

Just vähenenud töövõimega isikute hulk on kõvasti suurenenud - neid on kaks korda enam kui aasta eest. Siit paistab välja aga töövõimereformi mõju, mis on pannud vähenenud töövõimega inimesi end töötukassas arvele võtma. Võrreldes juuliga oli vähenenud töövõimega töötuid 2,5% enam, võrreldes jaanuari seisuga aga 10% enam. Nõndaviisi ongi augusti lõpu seisuga vähenenud töövõimega inimesed hulk kõikidest registreeritud töötutest tõusnud 30 protsendini.

Registreeritud töötuse määr oli augustis jätkuvalt kõrgeim Ida-Virumaal (9,7%) ja Valgamaal (8,2%) ning madalaim Harjumaal (3,4%) ja Saaremaal (3,6%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid augusti lõpus lihttöölised (23%), teenindus- ja müügitöötajad (18%) ning oskustöötajad ja käsitöölised (16%).

Kuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 5 184 uut tööpakkumist  (66% neist läbi e-töötukassa). Kuu jooksul lisandunud tööpakkumiste arv oli eelneva kuuga võrreldes 33% suurem ning aastataguse ajaga võrreldes 2% väiksem. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9 829. Kõige suurema osakaalu vahendatavatest töökohtadest moodustasid teenindus- ja müügitöötajatele (24%), oskustöötajatele ja käsitöölistele (23%) ning lihttöölistele (20%) pakutavad töökohad.

Augustikuus asus töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 510 inimest (sealhulgas 686 vähenenud töövõimega inimest). Tööalasel koolitusel osales 2 014 ja tööotsingu töötoas 1 214 inimest. Tööpraktikal osales 767, tööharjutusel 232 ning tööklubis 412 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 661 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti augustis 1 312 korral.

Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 50 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 62 uut töökohta. Palgatoetusega oli augustis töötamas 1 620 inimest. Lisaks osales veel 6 155 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Vähenenud töövõimega inimeste teenustest osales tööalasel rehabilitatsioonil 1 595 inimest, kogemusnõustamisel 32 inimest ja kaitstud töö teenust osutati 258 inimesele. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku osales teistel teenustel veel 2 533 inimest.

 

Augustis osales töötavatele inimestele pakutaval koolitusel 80 inimest. Kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitati augustikuus 2 töötavale inimesele. Tööandjatele mõeldud koolitustoetusega muutuste olukorras oli augustikuus koolitusel osalemas 4 inimest.

Töötukassa maksis augustus töötuskindlustushüvitist 9 606 inimesele ehk 28% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 441 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,7 miljoni euro. Ligikaudu 151 euro suurust töötutoetust sai augustis 6 851 inimest ehk 20% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa augustis 373 inimesele. Keskmine augustis määratud hüvitis oli 1 485 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 518 tuhande euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa augustis 48 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli augustis 2 386 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 77 tuhande euro.

Töövõime hindamise taotlusi esitati augustis 4 226. Kuu jooksul määrati osaline töövõime 2 630 ja puuduv töövõime 1 270 inimesele, töövõime ei olnud vähenenud 603 inimesel.** Töövõimetoetust maksti augustis 24 740 inimesele kogusummas ligikaudu 6,3 miljonit eurot. Tööandjate esitatud taotluste alusel hüvitati sotsiaalmaks 21 499 vähenenud töövõimega töötaja eest. Tööandjate eest väljamakstud sotsiaalmaksu summa oli augustis üle 2,9 miljoni euro.