Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laitmatu fassaadiga gasellfirma

    Otepääl asuva perefirma, metallist fassaade ja ripplagesid tootva ASi Parmet tegevjuht ja omanik Elmo Parik ja nõukogu esimees Virve Parik perforeeritud fassaadiga kontori- ja tootmishoone ees.Foto: Väinu Rozental

    Otepää perefirma AS Parmet sai äriidee ripplagede tootmiseks siis, kui rublaaja lõpus õnnestus ehitatava eramu tuulekotta hankida Saksamaa alumiiniumist ripplagi.

    „Me nägime ju tollal kõik meeletult vaeva ehitus- ja viimistlusmaterjalide otsimisega,“ räägib Parmeti nõukogu esimees Virve Parik. „Ripplagi tundus hästi vau! – esiteks kerge paigaldada ja kohe on lõppviimistlus näha – ja sellest saigi ripplagede tootmine alguse.“
    Parmeti juhatuse esimees ja omanik Elmo Parik täpsustab, et hakkasid 1989. aastal vaikselt pihta kooperatiivina. „Otepää autoremonditehase ruumes pärast päevatööd õhtuti valmisid esimesed lihtsa lahendusega ripplaed,“ lisab perepea.
    Kooperatiivi Arko asemele asutasid Parikud 1991. aasta septembris ASi Parmet. 1994. aastal koliti praegusesse asukohta Otepää äärelinnas ning alustati metallist fassaadide tootmisega. Eksklusiivsed fassaadid ongi kujunenud Parmeti põhitegevuseks, nende osakaal käibest on tõusnud 70 protsendini. Suured objektid on kosutanud majandusnäitajaid tempos, mis lennutas Parmeti tänavu Gaselli TOPi (463. koht).

    Aastatel 2013-2015 kasvas ASi Parmet käive 1,76 korda ja ärikasum 4,36 korda.

    1. Ehitusbuum. Kuna ettevõte on suhteliselt väike tegija ehitusturul, siis isegi üks suur objekt mõjutab käivet ja kasumit päris palju, rääkimata mitmest olulisest objektist. Läbi aegade suurim objekt on ettevõttele olnud ERM, mille tarbeks toodeti umbes 7000 ruutmeetrit ripplagesid. Suurematest fassaadiobjektidest on praegu käsil kaubanduskeskus Norde Centrum ja Öpiku 2 maja Ülemistes. Hiljuti sai Parmet lepingu, mille kohaselt valmistatakse fassaad suurele kaubanduskeskusele T1.

    2. Metallfassaad on hinnas. Arhitektid on järjest enam hakanud hoonete välisilme rõhutamiseks projekteerima metallfassaadi. See on kallim ja esinduslikum kui näiteks tsementkuidplaadist fassaadid või krohvitud fassaadid. Parmet valmistab fassaade alumiiniumist, alumiiniumkomposiitplaadist, roostevabast terasest, roosteplekist , titaantsinkplekist jm. Tootmises on erinevad fassaaditüübid nagu paneel-, kassett- plaatfassaad.

    3. Erilahendused. Ettevõte on spetsialiseerunud erilahendustele mitte tüüplahendustele. Kuna erilahenduste pakkujaid pole turul ülemäära palju, pöördutakse sageli just Parmeti poole, sest neil on olemas kogemused ja seadmepark ehk võimekus teha keerulisemaid tooteid.

    Ettevõtte finantsasjadega tegelev Virve ütleb, et ehkki ka praegu on tõusvas joones läinud, nad tänavu rekordkäibeni ilmselt ei jõua. Buumiajal, 2008. aastal oli Parmeti käive 2,9 miljonit eurot. „Võib-olla järgmisel aastal ületame selle, sest oleme järjest mitme suure objekti fassaaditööd kätte saanud,“ prognoosib ta.
    Elmo ja Virve Parik on koos töötanud alates 1983. aastast. Küsimusele, millised on koos töötamise plussid ja miinused, vastab Elmo õlakehitusega: „Ei oskagi öelda, sest pole teist kogemust.“ Virve on jutukam: „Vahel ma tunnen, et võiks natuke naiselikumate asjadega tegeleda. Kuni sekretäri palkamiseni polnud mul kellegagi naistejuttugi rääkida.“
    Virve sõnul oli ta kaua aega ettevõttes nagu Hunt Kriimsilm, kel üheksa ametit – oli raamatupidaja, tegi sekretäri- ja personalitööd, võttis tellimusi vastu. „Vahel kui lõunalt tulin, oli järjekord ukse taga,“ meenutab ta. „Vannitubade ja vetsude lagesid tuldi tellima Valgast, Võrust, Tartust ja kaugemaltki. Info levis, et Otepäält saab tellitud ripplaed kiirelt kätte. Teinekord tegime lausa ootetööna. Ütlesin kaugemalt tulnud tellijale, et jalutage mõni tund linna peal, me teeme lae valmis ning saate kohe kätte.“

    ASi Parmet tegevjuht Elmo Parik ja nõukogu esimees Virve Parik

    Töö õpetab tegijat. Ripplagi oli omal ajal meie jaoks täiesti tundmatu asi. Algul me ei teadnud isegi seda, mis asi see ripplagi üldse on. Esimene kokkupuude oli siis, kui õnnestus 1980. aastate lõpus hankida ehitatavasse eramusse ühe Saksamaa ettevõtte alumiiniumist ripplagi. Selle pealt vaatasime, kuidas see valmistatud on ja kuidas ta lakke kinnitatakse.

    Algul tootsimegi Saksamaa tootele sarnast ripplage, aga eks töö õpetab ja kogemusi hangitakse praktika käigus. Tuleb vaid härjal sarvist haarata ja saadki kõigega hakkama. Õige pea saime pihta, et lagede vormimine käib hoopis rullvaltsidega, mitte plekki painutades. Esimese seadme tegi meie näpunäidete järgi üks Tartu firma, siis sai Tallinnast masinaid juurde tellitud ja praegused programmjuhtimisega painutusmasinad on juba Euroopa tehaste toodang.

    Alates eelmisest aastast on perefirmasse kaasatud kõik kolm last. Vanem poeg Janno ja tütar Sille on Parmeti nõukogu liikmed ning noorem poeg Erki tuli advokaaditöölt ära ja asus tööle juhatuse liikmena.
    „Meil oli vaja noort energilist inimest ning Erki oli ise ka huvitatud,“ räägib Elmo. Virve lisab, et poja juriidilisest haridusest on palju kasu olnud. „Samuti on ta aastaga arendanud igasuguseid IT-lahendusi, näiteks iganädalased Skype'i-koosolekud on juba täiesti tavalised. See on positiivne, sest noor inimene vaatab asju ikka teise pilguga,“ lausub Virve.
    Otepääl elavad ema-isa sätivad töised tegemised nii, et igal nädalal paar päeva on ka nemad pealinna kontoris. Ja mitte ainult seepärast, et lapsed elavad Tallinnas – enamik objekte ja koostööpartnereid asuvad samuti seal.
    „Me toodame nimetuse järgi metallist fassaadikatteid, aga iga kord on tegu erineva materjali ja fassaaditüübiga. Meil ei ole standardtoodet, iga fassaad on omanäoline,“ seletab Elmo. „Meie seadmepark ja tehnoloogia lubab põhimõtteliselt arhitekti igasugust visiooni ellu viia. Olgu, möönan, et kõiki utoopilisi asju mitte ja siis me pakume natuke reaalsema lahenduse välja. Aga üldiselt selle visiooni, mida arhitekt tahab hoone fassaadina näha, saab ta ikka kätte.“
    Elmo kinnitusel hangivad nemad enamasti materjali, mis on hoone fassaadi projektis ette nähtud. „Põhiliselt ostame materjali Euroopa tehastest,“ ütleb ta. „Mingil ajal olid Hiina tootjate hinnad soodsad, aga nüüd, kui dollari kurss euro suhtes on langenud, ei tasu nii kaugelt vedada. Praegu oleme ühte komposiitmaterjali ostnud hoopis Türgist.“
    Parmeti tuntumad konkurendid metallist ripplagede tootmisel on AS Favor ja metallist fassaadide tootmisel OÜ Metek. „Favori kogutoodangus on ripplagede maht suhteliselt tagasihoidlik ja Metek teeb fassaadiprojekte Soomes nii palju, et tihtipeale ei viitsi nad Eestis pakkudagi,“ iseloomustab Elmo konkurente.
    „Praegu on tihti konkurentideks sellised firmad, kellel endal polegi tootmisvõimsust,“ jätkab ta. „Lihtsalt tahetakse mingi ehitusobjekt kätte saada, tehakse pakkumine ja alles siis hakatakse vaatama, kust saaks fassaadi tellida. Nii nad sageli ringiga jõuavadki meie juurde. Kui pakutav töö ära tasub, siis me teeme.“

    Asutatud 25.09.1991.

    Toodab metallist ripplagesid ja fassaade.

    Juhatuse esimees Elmo Parik, juhatuse liige Erki Parik (noorem poeg).

    Omanik Elmo Parik.

    Nõukogu liikmed: esimees Virve Parik (Elmo abikaasa), Sille Parik (tütar), Janno Parik (vanem poeg).

    Gaselli TOPis 463. kohal.

    Töötajaid 20, neist 4 Tallinna kontoris.

    Käibest annavad umbes 70% fassaadid, 10% ripplaed ja 20% terasroovid, profiilid ja muud eridetailid.

    Eksporti läheb umbes 25% toodangust.

    Olulisemad tööd: Ülemiste keskuse fassaad, Paldiski maanteel asuva äri- ja eluhoone Laev dekoratiivsed fassaadilamellid, ERMi sise- ja välislaed, Ahhaa keskuse planetaariumi fassaad jpm.

    1991 – alustas tootmist Otepää lähedal Pilkusel.

    1994 – tootmine koliti viilhalli Otepää äärelinnas.

    1994 – hakati tootma fassaade.

    1996 – avati Tallinna kontor.

    2008 – valmis tootmishoone laiendus ja kontor.

    2012 – tunnistati Otepää valla parimaks ettevõtjaks.

    2014 – asutas tütarfirma OÜ Parmet Ehitus (praegu ei tegutse).

    2016 – nõukokku kaasati tütar Sille ja poeg Janno.

    2016 september – juhatuse liikmena asus tööle poeg Erki.

    Kes on kes?

    Elmo ja Virve Parik

    Elmo Parik on lõpetanud 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna suusatamise erialal (tegeles laskesuusatamisega), ta on töötanud Otepääl ehitajana ja puhkemaja komandandina.

    Virve Parik on õppinud kolm aastat Tartu Riiklikus Ülikoolis arstiteaduskonnas, ta on töötanud Otepääl hambaraviettevõttes õena.

    Elmo ja Virve Parik asutasid 1989. aastal Otepääl ripplagede tootmisega tegeleva kooperatiivi Arko, millest kasvas välja AS Parmet.

    Elmo Parik sai 2011. aastal Otepää valla medali.

    Allikas: AS Parmet, Äripäev

    Koostöö on olnud ideaalne
    Mattias Agabus,OÜ Agabus Arhitektid omanik ja tegevjuht
    "Parmeti peale võib alati kindel olla, koostöö nendega on minu kui arhitekti jaoks olnud ideaalne. Kui minna nende juurde arhitektuurse ideega, siis kindlasti saab sellest lõplik ehitustoode, mis vastu peab, üleval püsib ja ühtlasi ka nägus välja näeb. Parmeti puhul ei ole kunagi olnud seda probleemi, et ei arvestata arhitekti ettepanekuid.
    Ka keerulisemad tooted nagu näiteks perforeeritud fassaadid on Parmet teostanud täpselt sellised, nagu esialgne idee on olnud. Perforatsioonipingil töötlemisel on oht, et midagi võib esialgsest ideest kaduma minna. Aga Parmeti puhul ei ole läinud ja kõik tellitu on tulnud ideaalselt välja. Nende töid on ilus vaadata ja neid töid ei ole ainult Eestis, neid on ka Lätis ja mujal.
    Praegu teeme Parmetiga koostööd Ülemiste Citys teise Öpiku torni juures. Sinna tuleb Parmeti fassaad. Esimese Öpiku torni fassaadi tegi Metek. Saab näha, kumma firma vuugid ja muud asjad on kenamad.
    Parmeti tegevjuht Elmo Parik on otsekohene, konkreetne ja asjalik härrasmees. Arhitektil on temaga hea koostööd teha. Ta leiab ka kõige keerulisematele küsimustele vastused ja probleemidele lahendused."
     
    Fassaaditootja kolm soovitust
    1. Tasu tuleb hiljem. Kui alustad ettevõtlusega, ei tasu arvata, et kohe hakkab raha tulema. Enne on vaja ikka palju tööd teha ja pikka aega kannatada, alles siis võid mingit tasu loota. Järjepidevus ja töö on olulised. Oleme küllalt näinud alustavaid ettevõtteid, mis aasta-kaks suudavad ära punnitada ja sinna see jääb, sest neil pole järjepidevust.
    2. Hoia rahaasjad korras. Hinnatud on ettevõtjad, kes on raha asjus täpsed ja kel on kohusetunne maksta tarnijale õigel ajal. Kahjuks oleme pidevalt sunnitud kogema, et osa ettevõtjate finantsdistsipliin jätab soovida. Väsitab ära, kui pead pidevalt tegelema sellega, et oma raha kätte saada. See on ettevõtluse juures kõige hullem asi.
    3. Ole kahe jalaga maa peal. Kui saadakse esimene objekt, arvatakse, et küll nüüd hakkab minema. Tegelikult ikka ei lähe küll. Selliseid pilvedes hõljuvaid firmajuhte on praegusel ajal väga palju. Meie ei ole kunagi pilvedesse hõljuma läinud – et kui kopika teenid, siis kohe see sirgu lüüa. Oleme alati hoidnud reserve, ka raskematel aegadel.

    Parmeti juhid unistavad

    "Me ei ole üldiselt unistajad, aga eks igaüks tahab, et hästi edasi läheks ja järjest paremini. Mingi aeg kindlasti tahaks veel aktiivselt ettevõtlusega tegeleda, aga mingist hetkest võiks vaiksemat elu hakata elama. Et ise ei peaks enam igapäevase tööga tegelema, pigem rohkem jälgiks ja kontrolliks. Meil on õnneks lapsed, kes asja edasi veavad."

     

    Pane tähele
    Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2013, 2014 ja 2015. 2013. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2013-2015 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.TOPi jõudis tänavu 875 ettevõtet.Loe veebist: www.aripaev.ee/gasellGaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.