Majandus on saavutanud optimaalse taseme

13. september 2017, 13:30
Parajasti eelarvekõnelusi pidaval rahandusminister Toomas Tõnistel on põhjust rõõmustada.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170913/NEWS/170919839/AR/0/AR-170919839.jpg

Rahandusministeerium tõstis järsult Eesti majanduse kasvuprognoosi ning on teiste analüüsijatega võrreldes lausa ülioptimistlik. Tegelikult on aga kasv jõudmas tasemele, kus see ületab enda jätkusuutliku potentsiaali.

Värskes majandusprognoosis hindab ministeerium majanduse reaalkasvu väljavaate selleks aastaks 4,3 protsendile. Jooksevhindades peaks sisemajanduse koguprodukt prognoosi järgi olema 22,9 miljardit eurot.

Edaspidi jääb kasvutempo kiireks, ent aeglustub pisut. Järgmiseks aastaks prognoosib ministeerium 3,3% suurust kasvu ning edasi perioodil 2019–2021 igal aastal 3 protsenti tõusvat majandust. Aastaks 2021 peaks SKP olema 28,9 miljardit eurot.

Enda prognoosis oli rahandusministeerium märksa optimistlikum kui teised analüütikud. Enamik kommertspanku hindavad majanduskasvu väljavaate tänavuseks aastaks kuskile 3 ja 4 protsendi vahele, konsensusprognoos on veidi üle 3%.

Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu tõi asjale aga lihtsa selgituse – nende prognoos tehti kaheksa kuu baasil ning arvesse võeti ka teise kvartali 5,7% kasvuhüpet. Teised prognoosijad pole tema sõnul lihtsalt jõudnud ootamatult üles karanud kasvumäära arvesse võtta.

Ka järgmistel aastatel jääb majanduskasv värske prognoosi järgi kõrgeks. Kui tänavu oodatakse 4,3% hüpet, siis järgmisel aastal peaks majandus kasvama 3,3 protsenti ning sealt edasi, perioodil 2019–2021 igal aastal 3 protsenti.

Olukord tähendab seda, et tõenäoliselt on kasv veidi üle Eesti pikaajalise kasvupotentsiaali, milleks enamik analüütikuid on hinnanud umbes 3%. Ka analüüsimeeskond tõdeb, et Eesti pikalt kiratsenud majanduse olukord on kiirelt muutunud.

Hõljub optimaalse taseme ümber

Ühtlasi on vahe Eesti potentsiaali ja tegelike tulemuste vahel ehk niinimetatud SKP lõhe sulgunud. See on nullilähedane, aga pigem positiivne ehk tootmine ületab veidi majanduse potentsiaali. „Meie majandus on saavutanud oma optimaalse taseme või hõljub selle ümber,“ selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Kirsipuu.

See aga tähendab tema sõnul omakorda, et riigieelarve peaks olema tasakaalus, kuna selline on selle koostamise loogika alati olnud – headel aegadel säästa, halbadel aegadel kuluta. Kui tase on aga täpselt optimaalne, peaks ka eelarve olema nullis ning reservide seis puutuda muutumatu.

Eelarvepuudujääki arvutatakse protsendina SKPst ning kuna majandus kasvab, aitab see ka konstantse kulutamise puhul suhtelist näitajat tõsta. Niisiis ootabki rahandusministeerium, et nominaalselt jääb eelarve tänavu nulli, ehkki veel kevadel oodati koguni 0,6% suurust defitsiiti.

Võib arvata, et praegu kasvavad samal ajal SKPga ka eelarvetulud, ent iseenesest pole nende kahe asja vaheline seos üksühene. Eelnevatel aastatel on eelarvetulud kasvanud SKPst kiiremini ning kasvu taastumine ei tähenda tingimata seda, et riigikassa sissetulekud samuti üles hüppavad.

Riik ootab aktsiisitulu vähem

Siiski ootab ministeerium tänavu ja järgmisel aastatel suuremat tulu, kuna kasvavad ka palgad ning tarbimine. Võrreldes pool aastat tagasi tehtud kevadise prognoosiga kergitas ministeerium tänavust maksulaekumiste prognoosi 4,7 miljoni euro jagu, tulevase aasta oma aga koguni 17,6 miljoni võrra.

Järgmise aasta arvestuses on kevadise arvestusega võrreldes tõstetud näiteks võimsalt just käibemaksu laekumise prognoosi (+35 miljonit), ettevõtte tulumaksust saadavat tulu (+19,2 miljonit) ning sotsiaalmaksu laekumist (+12,1 miljonit). Põntsu on aga kevadise hinnanguga võrreldes saanud alkoholiaktsiis (-12,7 miljonit) ning eraisiku tulumaks (-10,3).

Võrreldes aastatagusega ootab rahandusministeerium suvel järsult tõusnud alkoholiaktsiisist ikkagi rohkem tulu ehk maksulaksu kogumõju peaks riigile olema positiivne. Samas tähendab prognoosi korrigeerimine, et riik on märksa vähem optimistlik.

Kirsipuu rääkis, et alkoholi piirikaubanduse osakaal jõuab juba järgmisel aastal 13 protsendini tarbimisest ning 2021. aastaks jõuab see 16% juurde. Samas rõhutas ta, et lisaks piirikaubandusse kaduva rahaga langeb prognoosi järgi alkoholitarbimine ka tegelikult. Kõrgete määrade ja jätkuva aktsiisitõusu tuules aga peaks kogumõju ministeeriumi hinnangul siiski olema positiivne ning aktsiisilaekumised kasvama, ehkki iga järgnev aktsiisitõus annab üha väiksema tuluefekti.

Vaja läheb pisemat miinust

Struktuurselt vaadates ehk võttes arvesse ka seda, missugune on majandustsükli seis üldiselt – kas üldiselt liigub majandus pigem üles või alla, on eelarve tänavu isegi 0,2 protsendiga ülejäägis. Järgmistel aastatel tuleb aga ikka sisse miinus.

Nimelt võeti kevadel riigikogus vastu seadusemuudatused, millega hakatakse struktuurset positsiooni vaatama mitme aasta keskmine ehk ajutiselt võib minna miinusesse, kui seda tasandab kas varasem või hilisem ülejääk. Sisuliselt tohib valitsus soovi korral elada kas mineviku arvel või lubada ära tulevase saagi, mida pole veel külvatudki.

Kevadel valminud nelja-aastases riigieelarve strateegias plaanis valitsus võtta võimalusest kõik, mis võtta annab ning lasta eelarve 2018. ja 2019. aastal miinusesse 0,5 protsendiga SKPst ning 2020. aastal 0,3 protsendiga SKPSt ehk suurimas mahus, mida seadus võimaldab.

Nüüd prognoosib poliitilises mõttes sõltumatutest ökonomistidest kokku pandud rahandusministeeriumi analüüsimeeskond, et tegelikult nii sügavale reservidesse kaevata ei tule ning struktuurne miinus tuleb vaid 0,4% järgmisel ning 0,3 protsenti 2019. aastal ja 2020. aastal pole defitsiidiks isegi vajadust.

Iseenesest oleks võimalik isegi täielik tasakaal, ent valitsus on teinud poliitilise otsuse teha järgmistel aastatel kokku 315 miljoni euro ulatuses niinimetatud strateegilisi investeeringuid, suuresti läheb see infrastruktuuri ja mujale betooni.

„Kui on täpselt optimaalne tase, siis peaks eelarve olema täpselt tasakaalus ja reservide seis võiks olla muutumatu. Samas valitsus on öelnud, et nad investeerivad täiendavalt teatud taristuprojektidesse ja selle võrra on ka eelarve puudujäägis järgmistel aastatel,“ selgitas Kirsipuu.

Kütta poleks tegelikult vaja

Kas analüüsimeeskonna hinnangul on aga suurt hulka taristuinvesteeringuid vaja teha ning seeläbi majandust soojendada? „Hädapärast ei ole vaja. Seda oleks võinud teha nendel aastatel, kus ehitussektoris oli ülemäärast ressurssi,“ vastas pressikonverentsil Äripäeva küsimusele rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.

Ka näiteks Eesti Pank arvab, et riigi täiendavat tuge majandusele pole praegu vaja. Keskpanga analüütikud on viidanud, et praeguses majandustsükli faasis tuleks keskenduda pikaajalise kasvu soodustamisele, mitte tsükli võimendamisele ning suurprojekte teha siis, kui erasektori ehitusnõudlus on madalseisus. Praegu on ka oht niigi kiiresti kasvavat ehitussektorit lihtsalt üle kuumutada.

Sel nädalal algas ka järgmise aasta eelarve kokkupanek. Kõnelusi veab rahandusminister Toomas Tõniste. Pressikonverentsil ei soovinud ta sisuliselt vastata Äripäeva küsimusele, kas majanduse väga heale seisule ning jätkuvale kasvule viitava prognoosi valguses on ministril plaanis ka teha teistele valitsuse liikmetele ettepanek taristuinvesteeringute plaane vähendada või muid suuremaid korrektiive teha.

Opostsioonilise Vabaerakonna parlamendisaadik ja riigikogu majanduskomisjoni liige Andres Ammas tõdes kurvastusega, et kui ametisse astudes lubas Tõniste konservatiivsemat lähenemist ja seniste hoogsate kulutamisplaanide revideerimist, siis nüüd on ta valitsuskabinetis paika pandud ega söanda kolleege talupojatarkusele manitseda.

„Kord saab iga pidu otsa ja valitsemiseks mõnus aeg ei pruugi kesta palju kauem kui riigikogu selle koosseisu tööperiood. Majanduse tsüklilisus toob paratamatult kaasa halvemad ajad,“ rääkis Ammas. Vabaerakond on ühes samuti opositsiooni kuuluva Reformierakonnaga juba pikka aega rõhutanud, et praegu oleks vaja säästa, mitte kulutada.

„Kuni koalitsioon ei tee korrektiive oma kevadel kokkulepitud plaanis lasta eelarve defitsiiti, on peaministri sõnad vastutustundlikust majanduslikust eelarvepoliitikast sisutühjad. Vastupidi: näib, et tänase valitsuse kaugemale nägemise võime piirdub 2019. aasta valimistega, aga see on liiga madal lend, liiga ahtake vaade. Ehk toob jõuluvana peaministrile pikksilma või vähemalt prillid?“ ironiseeris vabaerakondlane Ammas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    13. September 2017, 13:38
    Otsi:

    Ava täpsem otsing