Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühendkuningriigis aastakümnete madalaim töötus
Töötuse määr Suurbritannias kahaneb. Niisamuti ka reaalpalk.Foto: EPA
Viimase kolme kuuga sai Suurbritannias töökoha 181 000 inimest. Töötuse määr on langenud 42 aasta madalaimale tasemele. Ebakindlus Brexiti tagajärgede osas mõjutab endiselt nii töövõtjate sissetulekut kui ka tööandjate hoiakuid.
Ühendkuningriigi tööealisest elanikkonnast on ametita vaid 4,3% ehk ühtekokku 1.46 miljonit britti. Positiivsetest numbritest tööhõive osas pole aga olnud kasu töövõtjate harjumuspärase elatustaseme säilitamiseks, kirjutab Reuters.
Esimestel suvekuudel oli palgatõus aastases võrdluses 2,1%. Viie aasta kiireimat inflatsiooni arvesse võttes, mis augustikuus oli 2,9%, kaotati reaalpalgas kevadega võrreldes 0,4%. Inflatsioon on mullusest Brexiti-hääletusest saati vaid hoogu kogunud.
Briti keskpanga hinnangul seisab järsem palgatõus tööandjate ettevaatlikkuse taga. Esiteks soovitakse ebakindlaks tulevikuks väljaspool Euroopa Liitu kuidagigi valmistuda, selleks kõiki kulusid kontrolli all hoides. Teine väljakutse on aga aina kasvavad impordikulud, mille tasakaalustamiseks tõenäoliselt palgafondi pigistatakse.
Tööandjad ei kuule enam valitsuse soodsaid lubadusi
Ka valitsus eesotsas Theresa Mayga pingutab, et vaatamata Brexiti läbirääkimistele Euroopa Liiduga tagada ettevõtjate meelerahu. Äsja teatas Toyota korporatsioon, et nende jaoks on kaalul kogu tootmine Ühendkuningriigis.
Jaapani autotootja juht Didier Leroy ütles, et Toyota ei saa uue tootega turule tulemiseks kolme aastat oodata, kuni Londonis on selgus majas. „Mõne kuu eest lubati meile maksudeta kaubavahetust Euroopaga pärast Brexitit, kuid Briti valitsus sellest enam ei räägi,“ selgitas Leroy Reutersile, miks praegu on pea võimatu pikas perspektiivis plaane teha.
Läbirääkimistel loodetakse saavutada üleminekuaasta alates märtsist 2019, mis võimaldaks ettevõtjatel kohaneda oludega väljaspool Euroopa Liidu siseturgu. See aga tähendab, et võimalikud maksud saaksid selgeks alles 2020. aasta kevadeks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.