Läti maksupööre

19. september 2017, 06:00
Liviko juht Janek Kalvi rääkis, et tähtis on, et töötajad ei oleks Lätis uue süsteemi tõttu vähem motiveeritud.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170919/NEWS/170919646/AR/0/AR-170919646.jpg

Läti läheb järgmise aasta alguses üle astmelisele tulumaksule, mis sunnib Eesti ettevõtteid naaberriigis tasusid ümber mängima.

„Nii täpselt ajastatud küsimus. Meil on just homme (täna – toim) Läti juhatuse koosolek, kus seda arutame,“ lausus Lätis tegutseva Liviko juht Janek Kalvi esmalt.

Kui siiani oli Läti nii mõneski maksuküsimuses Eestile eeskujuks, seades näiteks kõrgepalgalistele sisse sotsiaalmaksu lae, siis praeguseks on olukord täielikult pöördunud. Sotsiaalmaksu laest ei saanud asja ning tulumaksumäär hakkab pitsitama just kõrgepalgalisi. Kui siiani oli Lätis tulumaksumäär 23 protsenti kõigile, siis tuleval aastal tekib Lätis kolm astet. Need, kes teenivad kuni 20 000 eurot aastas ehk umbes 1666 eurot kuus, maksavad 20protsendist tulumaksu. Tulule, mis jääb 20 001 kuni 55 000 euro vahele ehk mis on 1667 kuni 4583 eurot kuus, hakkab kehtima senine 23protsendine tulumaks ning rohkem kui 55 000 eurot aastas ehk 4583 eurot ületavale tulule krõbe, 31,4protsendine tulumaksumäär. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 200 eurole, kui inimene teenib brutotasu kuni 1000 eurot.

Tasud ümbermängimisele

Nüüd peab Liviko juhtkond töötasusüsteemi ümber vaatama. „Et keegi ei satuks natuke ebaõiglasemasse olukorda kui mõni teine. Tähtis on, et inimene ei oleks uue süsteemi tõttu vähem motiveeritud. Ma ei taha pikka udust juttu rääkida, aga põhimõtteliselt tähendab see, et peame iga inimese töötasule ja sellele, mille ta reaalselt kätte saab, uuesti otsa vaatama,“ rääkis Kalvi, kes tõdes, et enim kaotavad kõrgepalgalised töötajad.

Kui palju bürokraatiat lisandub, ei osanud Kalvi öelda. „Sellest tahakski koosolekul täit pilti saada. Eeldan, et mingit kohanemist see nõuab, aga keegi selle pärast uperkuuti ei lenda. Me viimasel ajal muud ei teegi. Valdavalt kohanemegi Eestis, Lätis ja Leedus. Seadused muutuvad pidevalt.“

„Meie jaoks on kõik, mis puudutab aktsiisipoliitikat, võrreldamatult massiivsema mõjuga kui ükskõik mis teine vastuvõetav seaduslik akt,“ lisas Kalvi.

Eesti pööre

Muudatused on ees ka Eestis. Alates jaanuarist on kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.

Aastatuluga kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus on järgmisel aastal maksuvaba tulu 6000 eurot aastas, mis teeb 500 eurot kuus. Kui aastatulu jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot, väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400). Aastatuluga üle 25 500 euro on maksuvaba tulu 0.

Aastatulu hulka lähevad näiteks nii töötasu Eestis kui välismaal, ettevõtlustulu, preemia, hüvitis, intress, dividend, rendi- ja üüritulu. Aastatuluna ei arvestata maksuvabu hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi, mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.

Eestis tulevaid tulumaksumuudatusi Kalvi pooldab. „Vaesus ei ole ühelegi riigile ja ühiskonnale midagi sellist, mida tolereerida. Loodan, et selle taga on soov vaesuse piiril ja vaesuses elavaid inimesi toetada,“ lausus Kalvi ja lisas, et kui jõukamatel tuleb maksta rohkem makse, siis see ei ole neile tohutu mõjuga.

„Ma ei ole sotsiaaldemokraat ega punane, aga arvan, et see ei tee neid inimesi vaesemaks ega mõjuta nende elukvaliteeti olulisel määral. Kusagil tulevad ette piirid, kus oleksin väga kriitiline, kuid praegu on valitsus suhteliselt mõõduka tee valinud vaesuse vastu võitlemiseks.“

Lätlastele peavalu

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts näeb asja palju mustemates toonides. Läti ettevõtted, kellega kaubanduskoja inimesed suhelnud on, suhtuvad muudatustesse negatiivselt. Peamiselt arvavad ettevõtted, et süsteem muutub keeruliseks ja jõukuse kasvu ei tasu pärast muudatuste jõustumist tahta.

„Ega ka meie enda tulumaksusüsteem järgmisel aastal kuidagi lihtsamaks ei lähe. Pigem vastupidi,“ ütles Palts. Tema ise kavatseb loobuda tulumaksuvaba osa arvestamisest. „Et ei tekiks olukorda, kus tuleb juurde maksta.“

Kumb süsteem on hullem: kas Eesti või Läti oma? „Läti süsteem on otsene astmeline tulumaks, mis on mõneti, jah, hullem kui see, mis meil tuleb. Kuigi ka meie süsteem on oma olemuselt astmeline,“ kostis Palts, kes kiidab praegu kehtivat Eesti tulumaksusüsteemi, mis on kõigile lihtne ja kohe arusaadav.

Peale selle on lihtne süsteem maksumaksjale motiveerivam. Lätis võib olukord halvemaks minna. „Läti maksuamet ei ole ka seni hiilanud maksude kogumisega. Eesti maksuamet on kindlasti efektiivsem olnud. Lätlased püüavad, aga arenguruumi on kindlasti. Astmelised maksusüsteemid tekitavad alati soovi hoida ametlik sissetulek madalama maksumäära peal,“ lausus Palts. „Seni polnud motivatsiooni tulusid varjata.“

Milliseks kujuneb olukord aga Eestis, selgub hiljem. „Paljud inimesed saavad asjast aru ilmselt alles 2019. aastal, kui esimest korda tulusid deklareerivad. Siis tuleb paljudele üllatusena, et kui seni sai maksuametist raha tagasi, tuleb nüüd juurde maksta. Küllap siis hakkavad maksuskeemid tekkima,“ oletas Palts.

Jõukuse ümberjagamine

Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm nimetab astmelist tulumaksu jõukuse ümberjagamiseks, millesse suhtub negatiivselt. Eelkõige kaotavad tulus kõrgepalgalised töötajad.

Arvatavasti otsitakse ka nõkse, kuidas tulusid varjata. „Need, kes ei skeemita, on välisfirmade esindajad. Nutavad ja maksavad kõrgemat tulumaksu edasi,“ sõnas Horm. „Arvan, et leitakse küllaltki palju võimalusi, kuidas oma tulusid varjata. Ega keegi iseenesest siis hea meelega täiendavat maksu ei maksa.“

Ernst & Youngi partner Ranno Tingas tõdes, et astmeline tulumaks on alati problemaatiline. “Kui ülemine aste on üle 30 protsendi, siis ilmselgelt hakkab see demotiveerima kõrgema lisandväärtusega töö tegemist. Astmeline tulumaks paneb rikkamaid inimesi aktiivselt otsima tulu saamist muul viisil ning pigem suureneb keskklassi maksukoormus,” tõdes Tingas. “Inimestel ei ole huvi targemat tööd teha ja rohkem teenida, sest mida rohkem teenid, seda enam tasud makse.”

Samuti vaatavad tööandjad hoolega, kuhu riiki töökohti juurde luua ning tööjõumaksud on selles valikus olulisel kohal lisaks kõigele muule.

Nõksud laveerimiseks

Nõkse, kuidas maksu tasumisest kõrvale hiilida, leitakse ikka. Näiteks mõni kolib teise riiki. “Elab Eestis ja Lätis. Toob pere siia või läheb Luksemburgi või Šveitsi. Tavaline on pere asukoha muutmine, aga maksuastme tõus ei ole Lätis nii kõrge, et sunniks sedasi massiliselt käituma,” rääkis Tingas.

“Äriinimestel on võimalus valida töötasu või dividenditulu või reinvesteerimine. Mida kõrgemaks eraisiku maksumäär läheb, seda suurem motivatsioon on hinnata, kas see on mõistlik, mida riik küsib,” tõdes Tingas.

Eesti süsteemi peab Tingas Läti omast mõistlikumaks nii tööandja seisukohalt kui ka maksusüsteemi lihtsuse mõttes. “Sotsiaaldemokraadid arvavad muidugi vastupidi. Olenebki, kas hindad ümberjagamist, mida Lätis hakkab rohkem juhtuma ja Skandinaavias juba juhtub, või kes hindab ühtset maksumäära kõigile,” rääkis Tingas.

Eesti ühetaolisel maksumääral on Tingase sõnul teatud väärtus, mida kadestavad riigid, kus on astmeline tulumaks.

Kui Lätis on muudatused vastu võetud, siis Leedu uue aasta maksuplaanid on Tingase sõnul veel ebamäärased. “Teatakse, et mitmed äriühingu tulumaksuga seotud muudatused on uuest aastast tulemas, kuid need pole veel kindlad,” lausus Tingas.

Tööjõuvahendusfirma Hansavest Rental omanik Janek Sirg rääkis mullu, et lätlaste eelistus käia tööl Eestis meenutab, kuidas eestlased üle lahe tööle käivad.

Kasu Eesti firmale

Eesti töövahendusfirmat Hansavest Rental rõõmustab Läti astmeline tulumaks, mis paneb väiksema palgaga töötaja Eesti suunas vaatama.

„Lätlastel on jälle hea meel tulla Eestisse tööle,“ lausus Janek Sirg, kelle ettevõte vahendab Eestisse tööle väiksemapalgalisi töötajaid. „Nemad hakkavad rohkem teenima. Iga euro, mida nad saavad Eestis juurde teenida, tuleb neile kasuks ja meil on rohkem töötajaid võtta.“

Eelmisel aastal kirjutas Äripäev, et aina rohkem lätlasi sõidab iga päev tööle suurema palgaga Eesti firmadesse, peale selle oli üle 1000 lätlase ennast eeliste saamiseks Valga elanikuks registreerinud.

„On tekkinud sama efekt nagu siis, kui eestlane käib Soomes tööl,“ ütles toona Janek Sirg. „Kui kaua see kestab, ei tea, sest Läti majandus on vaikselt kasvama hakanud.“

Sirg sõnas, et nüüd ongi Lätist raske leida häid töötajaid, sest palgasurve on suur. „Kui varem oli lihtne kuulutus, et Eestis pakutakse tööd ja kandidaatide valik oli lai, siis praegu on juba Lätis tööd, palgad on seal tõusnud ja on konkurents Saksamaa ja Suurbritanniaga,“ ütles Sirg. „Lätlased ise on öelnud, et neil on umbes miljon inimest üle maailma tööl, aga arvan, et see on ülepaisutatud arv.“

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    18. September 2017, 18:29
    Otsi:

    Ava täpsem otsing