Võimsat kasvutempot kaua ei hoia

Eesti majanduskasv oli 2017. aasta esimesel poo­lel hoogne ja jõudis teises kvartalis pea 6%ni. Kasvule aitas kaasa eksporti soodustav väliskesk­konna paranemine, kuid sellest suurem oli siiski sisenõudluse mõju.

"Majandu­se sedavõrd jõuline kasv on rõõmustav, kuid mitmed näitajad osutavad, et Eesti majandus ületab pikema-ajaliselt jätkusuutlikku taset ja peagi järgneb kasvu aeglustumine," märkis Eesti Pank värske majandusülevaate kokku võtnud pressiteates.

Keskpank tõdes, et ettevõtted on tootmisvõimsust juba mõnda aega rakendanud tavapärasest in­tensiivsemalt ja surve tööjõukulude tõusuks püsib tööjõupuuduse tõttu tugev, täitmata ametikohtade hulga suurenemine viitab isegi pingsamale olukorrale tööturul kui aasta alguses.

Veelgi enam – vii­masel ajal on tuntavalt hoogustunud ka tootmis- ja tarbijahindade kasv. "Kõik see väljendab üheselt, et praeguseks saavutatud majanduskasvu tempo ei saa kaua kesta," seisab Eesti Panga ülevaates.

Siiski pole praegu põhjust arvata, et majandus on laialdaselt ülekuumenenud, sest tegevusalade lõikes on pilt üsna erinev. Osaliselt on majandus­kasvu kiirenemine tulnud varem raskuste käes vaevelnud tegevusalade, põlevkivitööstuse ja energiatootmise paremast käekäigust, mille pu­hul saab rääkida tootmismahtude taastumisest.

Enamikku tegevusaladest iseloomustab Eesti Panga kinnitusel aga mõõdu­kas elavnemine. Kaubanduses on kasvutsükkel seevastu väga tugev ja ülekuumenemine ohustab pea maksimumvõimsusel töötavat ehitussekto­rit. Ehituses on tsükliline kõrgseis tuntavaim, sest ajaliselt on kokku langenud nii ettevõtete, majapi­damiste kui ka valitsemissektori suurem nõudlus ehitusteenuste järele.

 

Investeeringute kasv tõstab potentsiaaliVarasemastel aastatel languses olnud ettevõtete investeeringud aasta esimesel poolel suurenesid, andes keskpanga hinnangul lootust selleks, et varem kannatada saanud kasvupotentsiaal uuesti kiireneks.

Teises kvartalis suutsid et­tevõtted ulatuslikust tööjõukulude tõusust hoolimata suurendada ka kasumeid. See sai osaliselt võimalikuks tänu sellele, et välisturgudel on hinnakasv kiirenenud ja toodangu hinda on olnud kergem tõsta.

See, kas kasumite kasv ka kestma jääb, sõltub siiski sellest, milliseks kujuneb lähemal ajal ettevõtete tootlikkuse kasv, rõhutas Eesti Pank. Investeeringute kasvu jätkudes võib siiski eeldada, et see suurendab ka tootlikkust.

Kolmanda kvartali kohta praeguseks teada ole­vad andmed ei ennusta veel kasvu olulist rahune­mist, mis tähendab, et majandus töötab endiselt üle oma võimete, tõdes Eesti Pank samas.

Nagu keskpank on varemgi väljendanud, rõhutati ka selles ülevaates, et riigi eelarvepoliitika peaks sellises olukorras juhinduma majanduse tasa­kaalustamise vajadusest, sest ülekuumenemi­ne üksikutel tegevusaladel võib üle kanduda ka ülejäänud majandusse.

Majanduskasvu suur kõi­kumine, mille poolest Eesti on Euroopas silma paistnud, on sotsiaalselt kulukas, toob endaga kaasa ressursside, nii kapitali kui ka tööjõu ebaefek­tiivse paigutuse, suurendab ettevõtete ja majapi­damiste ebakindlust ning vähendab majanduse usaldusväärsust ja pikaajalist kasvuvõimet, seisab ülevaates.