Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millised on tuumasõja tagajärjed?

    TuumaplahvatusFoto: EPA

    Tuumasõja oht on praegu kõrgem kui 1960datel ning võimalikest tagajärgedest rääkimine on ebapopulaarne, aga vajalik, kirjutab MarketWatch.

    Tõsi, on teada, et tuumarelvad suudavad maatasa teha terveid linnu ning surmata miljoneid inimesi – seda teavad kõik. Samas räägitakse vähe sellest, millised saavad olema globaalsed, pikaajalised efektid.
    Seega, mis juhtub pärast täieulatuslikku tuumasõda? Praegused hinnangud põhinevad 100 tuumarelva lõhkamise simulatsioonil – iga tuumaplahvatus oleks sama tugev kui 1945. aasta Hiroshima oma. Selgub, et mõju kliimale on küllaltki kõle. Need, kes ellu jäävad, peavad toime tulema maailmas, mis ei ole inimeste jaoks enam jätkusuutlik.
    Tuletorm
    Plahvatused tekitaks tuletormid – suured ja hävitavad tulekahjud, mis on nii suured, et suudavad tekitada ja hoida omaenda tuulesüsteeme. Need tuuled toidavad tuld katkematult ning tekitavad intensiivse õhuvoolu, mis liigub üles. See võtab endaga kaasa miljardeid tonne tolmu ning viib selle atmosfääri.
    Atmosfääris tekitavad need osakesed peegeldava ja läbipaistmatu kihi, mis tähendab, et päikesevalgusel on raske planeedi pinnale jõuda. Terve planeet jahtuks 1,8 kraadi võrra (Fahrenheit), mis oleks ülimalt sarnane 17. sajandi väikse niinimetatud Väikse jääajaga.
    Probleemid ei oleks sellega läbi. Kui see kiht jõuab väga kõrgele – näiteks 25 miilini – siis on tolmuosakesed kaitstud ka vihma eest. See tähendab, et kihi täielikuks kadumiseks võib aega minna rohkem kui kümnend.
    Päikesevalgust liiga vähe
    Selle perioodi ajal jääks taimedel puudu päikesevalgusest ning paljud taimed ja põllukultuurid üle maailma häviks. See tähendaks omakorda aga seda, et paljud loomad saavad samuti surma (nii vees kui ka maismaal), sest nad toituvad nendest samadest taimedest. Inimestel tekiks toidupuudus ning suur näljahäda.
    Toidupuudus viib haiguste levikuni, sest globaalne populatsioon ei saaks piisavalt vajalikke toitaineid. Kuna kõigest on puudus, tekib mingil hetkel ka kaos.
    Radioaktiivsed osakesed
    Tõsi, võib öelda, et kõiki maailma osi ei mõjutaks see võrdselt. Samas tuleb rääkida ka vee- ja toiduvarudest, mida radioaktiivsed osakesed hakkaks saastama. Lisaks sellele toimuks ka osoonikihi kahjustamine. Tuletormist tekkinud suits tõstaks stratosfääri temperatuuri 16-50 kraadi võrra. See tekitab omakorda keemilisi reaktsioone, mis hakkaks hävitama osoonikihti. Osoonikihi aukude suurus oleks võrreldav Antarktika omadega.
    UV-radiatsiooni kiire kasv omaks loomadele ja taimedele täiendavat negatiivset mõju.
    Võib ju mõelda, et tegelikult on maailmas tuumakatsetusi tehtud sadu. Miks me nende mõju siis ei tunne? Põhjus peitub selles, et tagajärjed tekitab eelkõige tuletorm, mis tekib pärast tuumaplahvatusi linnades. Kui plahvatus toimub linnast väljas, siis tuletormi reeglina ei teki.
    Eelpool mainitud mudel eeldab, et tuletormid tekivad kõigi 100 tuumaplahvatuse puhul. Need uuringud ei ole uued, sest vahepeal ei olnud erilist tuumasõja kartust. Seoses Põhja-Koreaga on need küsimused aga uuesti päevakorda tulnud.
    Loodetavasti saavad globaalsed juhid aru teadlaste hoiatustest ning hoiduvad üksteise hävitamisest tuumarelvadega.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.