Mees, kes teeb ühest eurost 34

26. september 2017, 06:00
E-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse sõnul jätab esmastel andmetel iga e-residendi ettevõte Eestisse aastas 4300 eurot.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170926/NEWS/170929989/AR/0/AR-170929989.jpg

E-residentsuse programmi eesmärk ei ole mitte 10 miljonit e-residenti, vaid 20 000 e-residentide loodud ettevõtet aastaks 2020. E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus oli külas laupäeval eetris olnud Äripäeva persoonisaates.

Suhtlete avalikkusega peamiselt e-residentsuse blogis, näoga maailma poole ja seljaga Eesti poole. Miks?

Tegelikult on ikka mul ka eestikeelseid artikleid. Aga kuna meie kliendid on välismaalased, siis peamine töö käib nendega. Eestis vahendame ainult suuremaid uudiseid ja suuremaid tulemusi.

E-residentsuse papaks peetav Taavi Kotka esines meedias ja laval igal võimalusel, oli erakordselt sõnakas. Te olete valinud teise tee.

E-residentsuse programmi hakkasin juhtima kolm aastat tagasi. Taavi oli siis nõukogu juht ja on ka praegu, nii et meie vahel on kõik samamoodi. Nõukogu juhil ja programmi juhil on kummalgi oma roll. Muidugi, nüüd on Taavi erasektoris tagasi ja mina olen rohkem sõna võtma hakanud ka Eestis. Aga enne oli Taavi meie hea eestkõneleja. Koostööd teeme ikka edasi, sageli ta nõustab ja aitab vabast ajast.

Viimati EASiga suheldes märkasin, et töökeeleks on saanud inglise keel.

E-residentsuse programmiga on kaasa tulnud palju rahvusvahelisi talente: Ukrainast, Ameerikast, Inglismaalt, Mehhikost, Prantsusmaalt, Indiast jne.

Kui palju on kokku inimesi, kes e-residentsuse programmiga tegelevad?

2014 alustasin mina stipendiaadina, 2015 saime palgata seitseinimeselise tiimi, sellest aastast on meeskond kasvanud 14liikmeliseks.

EAS toimetab maksumaksja rahaga, kui suur on teie aastaeelarve?

2014 oli eelarve 24 000 eurot, 2015 330 000 eurot, see tuli EASi enda rahast. Siis tuli valitsuse otsus – Taavi Rõivas oli tollal peaminister –  anda 2016-18 e-residentsuse programmile 800 000 eurot aastas. Nüüd on majandusminister Urve Palol eraldi IKT-programm, mis näeb 2018-20 e-residentsusele ette 8 miljonit eurot, mis tähendab, et järgmisel aastal on meie eelarve 3,8 miljonit eurot.

Kui suure osa sellest moodustavad palgad?

Umbes 800 000 eurot, ülejäänu läheb nüüd esimest korda müüki, turundusse, partnerlusse – just sihtriikidesse, kus tulem on kõige suurem. Ühe euro investeerimine toob riigile 34 eurot tulu tagasi.

Mis on e-residentsusega seotud töötaja keskmine palk EASis?

Ma ei ole kindel, et mul on õigust seda öelda.

No aga maksumaksja raha ju?

Sihtasutustel ei ole see avalik info. Seda võin öelda, et viimasel kolmel programmiga liitujal oli Eestisse tulemise järel 95protsendine palgakärbe.

Teie enda sissetulek?

See jääb ka minu teada.

Missugune näeb välja teie tavaline tööpäev?

Esmaspäevad algava tiimi koosolekuga, kus vaatame otsa tulemustele. Meil on kolm alatiimi ja ma vaatan, kuidas igaühe nädala tulemused on. Igal tiimil on mõõdikud, mida me jälgime: nii toote-, kommunikatsiooni- kui ka äriarendustiimil.

Kuidas te tulemusi mõõdate?

Peamine näitaja on e-residentide asutatud ettevõtete arv. See muutus nüüd sel aastal – varem oli see e-residentide arv. Tegelikult ei ole programmi eesmärk kümme miljonit e-eestlast, vaid hoopis see, et 2020. aasta lõpuks oleksid e-residendid loonud 20 000 ettevõtet. Tänaseks juhivad nad juba rohkem kui kolme tuhandet ettevõtet. Suur töö on veel teha.

See on väga põhimõtteline muudatus, Kotka tagus need 10 miljonit e-residenti meile ju pealuu sisse.

No võib-olla kuskil töödokumentides on see 10 miljonit e-residenti veel alles. See oli see, mis pani inimesed e-residentsuse programmist kõnelema, suuremalt mõtlema, suuremaid eesmärke seadma – ja see tegi oma töö ära. Aga viimased aastad oleme asja sisuga tegelnud ja mõelnud selle peale, mis on Eestile kasulik, selle järgi eesmärke seadnud.

E-residentsus on osa Eesti positiivsest kuvandist maailmas. Aga meie ise siin oleme sageli rahulolematud. Mida te mõtlete, kui loete, et e-tiiger magab ja Eesti e-teenused on ajast ja arust?

Meil tõesti ongi tihti 10-15 aastat vanad e-keskkonnad. See näitab, kui raske on riigil üles ehitada head kasutuskogemust. Sellepärast me annamegi võimaluse erasektorile: e-residente teenindavad erasektori ettevõtted, nemad ehitavad teenindus- ja taotluskeskkondi, asutamiskeskkond on erasektori esindaja tehtud. Erasektor on parem asjade arendaja.

Aga öelda, et e-tiiger on surnud… No see ei vasta tõele. Meil 10-15 aastat tagasi õigesti tehtud asju on teistel riikidel väga raske kopeerida, ja Eestil on see alus endiselt kõige tugevamalt paigas. Jah, kasutuskogemus seal ei pruugi olla alati hea, aga seda saab parandada. Aga infra on olemas, ja pehme infra samuti – Eesti kogukond mõistab hästi, et tehnoloogia viib edasi.

Alles Kotka kurtis, et e-residentidele sobilike teenuste lett on tühi. Mismoodi te motiveerite ettevõtjaid neid tooteid ja teenuseid looma?

E-residente teenindavatel ettevõtetel läheb ülihästi. Aga ruumi on palju, turg on suur – igaüks võib keskenduda turule, mida tunneb. Uusi teenuseid ei tule võib-olla nii palju juurde, sest ettevõtjate probleemid on väga sarnased. Nad tahavad interneti kaudu globaalselt äri ajada. Selleks on vaja finantse, lihtsalt administreerimise viisi, sõltumatust asukohast jne. Meiega saavad ühendust võtta kõik ettevõtted, kes tahavad e-residentidele teenuseid pakkuda.

Konkreetset kasu ühe e-residendi kohta on hinnatud vahemikku 2000-4000 eurot, kuidas teie rehkendate?

Esimese analüüsi tulemusena jättis iga e-residendi ettevõte Eestisse aastas 4300 eurot, seda siis neljas kategoorias: maksud, tarbitud teenused, investeeringud ja turism. Lähikuudel saame välja tuua täpsema analüüsi.

Pangad on tõrksad mitteresidentidele kontosid avama, sest neil on raske täita tunne-oma-klienti-nõuet. Kui palju see teile muret teeb?

See on meil põhiteemasid. Aga pankadega on meil väga hea koostöö, ja kuna e-residendid asutavad ettevõtteid, avavad pangad neile küll kontosid. Riik ütleb pankadele ühelt poolt, et regulatsioonid on selliseid ja neid peab täitma, teiselt poolt aga, et võtke rohkem e-residente, ja pankadele ongi see raske olukord.

No kui ma oleksin tegelane kuskilt kaugest maailmanurgast ja mul oleks kõvasti musta raha, mida puhtaks pesta, siis ma mõtleks küll, et see e-residentsuse programm on just minu jaoks loodud – täitsa loogiline ju?

Loogiline on just vastupidine: kui ma tahan raha pesta, siis ma ei annaks sõrmejälgi riigile; ma ei teeks digitaalseid tehinguid, mis on läbipaistvad, kõik juhatuse liikmed on näha. Siis ma tegutseksin Panamas või kuskil, kus saan seda salaja teha, kus keegi ei tea, kes ma olen ja kui palju ma raha pesin. Läbipaistvus on e-residentsuse programmi alus ja põhjus, miks kurjus ei taha siia tulla.

Kui palju taotlusi tagasi lükkate?

99 protsenti aktsepteerime ja ühe protsendi lükkame tagasi. Mis põhjusel täpselt tagasi lükatakse, seda ma ei tea, mul ei ole riigisaladuse luba. Aasta alguses oli juhtum, kus üks e-resident osales rahapesus, aga siis selgus, et see inimene oli kümme aastat Eestis halbu asju teinud, aga see kõik tuli välja just selle pärast, et ta taotles e-residentsust. Tänu e-residentsusele on inimene riigile palju läbipaistvam.

Aga mis saab privaatsusest? See võib jällegi peletada.

No väga hea, ega me peagi kõiki võtma e-residendiks. Ainult neid võtamegi, kes tulevad ja ütlevad, et mul pole midagi varjata.

Aga miks siis pangad ikkagi kurdavad, et e-residendid on õudne peavalu? Seal on veel rohkemgi osapooli, kõik hädaldavad.

Näiteks notarid on väga progressiivsed. Ja panku ei saa ka kõiki ühe vitsaga lüüa, igal on oma strateegia. Aga selge, et iga e-resident on risk ja vaja on teha taustauuringud, mis tähendab pangale suuremat kulu. Küsimus on, kas see on äriliselt mõttekas. Võib selguda, et suur tulu tuleb hoopis mujalt, ja sellega ei saa me vaielda. Aga siis tulevad teistsugused, fintech-lahendused, tänu millele kõik e-residendid ei vajagi enam panku.

Käisite 21. augustil välja estcoini idee, see läks lendu, kuni tuli Mario Draghi ja ütles, et mis te siin üldse räägite, euroala vääring on euro ja üks euroala riik ei saa käibele võtta mingit teist valuutat. Seda te teadsite vist ennegi? Kuidas see oli mõeldud?

Eesmärk oli tõstatada avalikult krüptoteema. Kindlasti ei saa krüpto-tokenit tõlkida krüptorahaks. Ta võib olla valuuta, aga ta võib jääda ka tokeniks. Kõik variandid on alles lahti. Arutelu kaudu saabki selgeks, mis ta võib olla. Krüptoraha ta ei saa olla. Üks võimalus on riiklik võlakiri. Kui tavaliselt on võlakirja intress paar protsenti, siis estcoini intress ei oleks fikseeritud. Paljud e-residendid on öelnud, et usuvad Eestisse väga ja tahaksid Eestisse investeerida. Võime vastata, et investeeri start-up’idesse või osta kinnisvara. Riigivõlakirju ka ei ole.

Niisiis see, mida teie silmas peate, on siis krüptovõlakiri?

Põhimõtteliselt võime seda nii nimetada.

Kes on emitent?

See võiks olla mõni Eesti riigi sihtasutus, apoliitiline, eraldiseisev keha. Eestil oleks siis võimalik investeeringutest väga palju raha saada. Küsimus on, mida selle rahaga tehtaks ja kuidas vältida spekuleerimist.

Eesti Panga president Ardo Hansson katkub teid kuulates ilmselt juukseid.

See blogipostitus oli arutelukutse. Aga võimalusi on siin väga paljudele ja kokkuvõtteid hakkame alles tegema. Ega me e-residentsusega alustades ka täpselt teadnud, kellele see on ja mis on Eesti kasu.

Sisuliselt tahate luua piirideta e-maailma, mille süda on Eestis ja mille loodav rikkus jääks Eestisse. Missugust ohtu ise selle kõige juures näete?

See, et ma ise väsin ära ja et tiim väsib ära. Päevad on pikad ja võitlusi on palju. Meil on riskitabel ka, aga seal on tipus kommunikatsiooniga seotud ohud: mainerisk, kui midagi läheb halvasti.

Missuguste tunnetega jälgisite hiljutist e-kriisi, mis oli seotud ID-kaartide turvariskiga?

Nii tore oli näha eri osapooli koos töötamas. Parem, kui ollakse liiga läbipaistvad, kui see, et ollakse läbipaistmatud. Valitsust ei tahaks ma kriitika alla panna, ta võttis vastutuse, ütles, et me oleme inforiik ja jääme selleks, ja me saame sellest üle.

Saate sel aastal 30aastaseks. Missugusena kujutate end ette 10, 20, 50 aasta pärast?

Kümne aasta pärast on rõhk ilmselt perekonnal rohkem kui praegu. Kolm kuud tagasi sündis mul poeg Ruufus ja ma soovin, et lapsi oleks rohkem. Elame endiselt Muuga aedlinnas koos ilusa ja hea abikaasa Kareniga, kes on, muide, edukas ettevõtja. Olen puukallistaja, mu kodu on metsa sees, iga päev käime jalutamas. Tahan, et tasakaal loodusega jääks mu elus ka edaspidi alles. Mu isiklik eesmärk 80. eluaastaks on toetav pere ja palju lapse- ja lapselapsi. Loodan, et oleks selleks ajaks suutnud maailma tehnoloogia abiga võimsalt parandada.

Kuidas puhkate?

Igav vastus, aga olen kodus koos abikaasaga, kudrutame ja tegeleme lapsega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    20. September 2017, 12:04
    Otsi:

    Ava täpsem otsing