Maris Jesse võtab haigekassa lisaraha juppideks lahti

Valitsus otsustas eraldada tervishoiule järgmise nelja aasta jooksul 215 miljonit eurot lisaraha. See raha tuleb etapikaupa ja koosneb mitmest elemendist. Järgmisel aastal on oodata 37 miljonit eurot. Jesse sõnul antakse haigekassale järk-järgult üle osaliselt kohustusi, mis praegu on riigieelarve kanda sotsiaalministeeriumi või läbi terviseameti kaudu.

Jah, 37 mln eurot on see raha, mida varem polnud. Lisarahastuse summa on püsinud aprillist sama. Rääkides kohustusest, mis riigieelarvest haigekassasse üle lähevad, siis automaatse valemi alusel on tervishoidu tulnud rohkem raha kui läbi selle, et peame rahandusministeeriumiga iga aasta läbirääkimisi.

Küsimus on, kas tervishoid võidab või kaotab, kui näiteks kiirabi ja mõni muu teenus, mis täna on riigieelarves, läheb haigekassale. Kas see tähendab, et haigekassa hakkab neile rohkem raha kulutama kui riik varem, või kas kiirabi oleks võinud loota rohkem raha, kui oleks olnud riigieelarves? Riigieelarves olevate teenuste puhul on igal aastal läbirääkimised rahandusministeeriumiga. Meie kogemus näitab, et väga harva on need päädinud sellega, et tegelikult ka antakse raha juurde.

Ei, arstide esindajad on kogu aeg olnud sellest teadlikud ja midagi nendes põhimõtetes ei ole vahepeal muutunud. Oleme säilitanud põhilise rahatabeli samasugusena, et keegi ei ütleks, et miks see number oli enne üks ja nüüd teine.

Tervishoiu osapooled nägid valitsuses kokku lepitud rahastamise süsteemi esimest korda aprillis ja oleme nendega juulis eraldi kohtunud, kui eelnõud olid väljas. Mingeid üllatusi siin neile ei ole.

Need lisanduvad kohustused lähevad üle täpselt nagu need riigieelarves on, aga sinna tuleb veel lisaraha. Nagu öeldud, aprillist alates on kõik numbrid samad. Natuke on täiendatud varasemat 4 aasta tulude prognoosi ja ajakohastatuna on see prognoos pisut parem – tervishoidu tuleb ennustatava majanduskasvu ja palgatõusu tõttu lisasummasid.

See raha hakkab tulema vanaduspensionäridele välja makstud pensionite pealt 7% järgmisel aastal, edasi 10% ja nii edasi, kuni 13%ni aastal 2022, ja jääb sinna püsima. See ei ole seaduseelnõusse pandud kindla protsendinumbriga, vaid see on igal juhul samasugune protsent, nagu töötajate eest makstakse. Kui see muutub, muutub ka vanaduspensionidelt makstav protsent.

See summa koosneb kahest osast: üks on teenused, mis on täna riigieelarves ja mis lähevad üle haigekassasse. Tuleval aastal on suurem osa sellest summast kiirabikulu ja see läheb üle täpselt sama summana, nagu oli riigieelarvesse planeeritud.

Järgmisest aastast lisanduvad haigekassa eelarvesse ka näiteks viljatusravi ja hambaravi, mis ongi juba tegelikult haigekassa administreeritavad teenused. Järgmisest aastast on haigekassa all ka ravimid ja vaktsiinid.

Sama on ka kahe aasta pärast residentuuris residentide töötasude rahastusega. Residentuurikulude puhul haigekassa ja sotsiaalministeerium jagaksid kohustust.

Nagu mainitud, on selle 37 ja 34 miljoni vahe täiendav ravimihüvitis, mis oli kogu aeg meil arvestatud. Teadsime, et valitsuskoalitsioonis on kokku lepitud, et ligi 3 miljoni euro ulatuses lisaraha tuleb ja me arvutasime seda kogu aeg kui tervishoidu tulevat lisaraha - seda ju see ka on.

Haigekassa prognoosib eelarvet kehtiva kollektiivleppe põhjal, arvestades seda järgnevaks kaheks aastaks. Edaspidiseks prognoositakse palgakasvu juba Eesti keskmise palgakasvuga võrdselt.

See oli arutlusel ja terviseministri ettepanek, millega ta valitsusse läheb, ongi vähendada mõnevõrra reservkapitalimahtu. Kuna selle eesmärk oli tasandada majandustsüklist tulenevaid riske, ehk kui tulevad näiteks tööpuuduse aastad, töötajate arv väheneb ja seetõttu väheneb sotsmaks, siis oleks reservkapitalist raha võtta.

Pensionitelt makstav raha tasandab seda majandustsüklist tulenevat riski nagunii, kuna pensionid ei sõltu majanduse tsüklilisusest nii palju kui palgad. Sellega on olemas argument, et ei ole reservkapitali lisanduva tulu arvelt vaja suurendada. See ettepanek läks valitsusse septembri eelviimasel nädalal.