"Kas me ei tee praegu sääsest elevanti?"

Järgmise aasta riigieelarve on kavandatud 0,25% struktuurselt puudujäägis. Defitsiit on pisut väiksem kui kevadel plaanitud, kuna majandus kasvab, palgad tõusevad ning ka maksulaekumine on elavnenud. Opositsioonipoliitikud on defitsiiti minemist kritiseerinud – kuna struktuurne positsioon võtab lisaks tuludele-kuludele arvesse ka seda, milline on majandustsükli seis, peavad nad struktuursesse miinusesse minekut üle jõu kulutamiseks.

Täna riigikogule eelarveplaane tutvustades vastas peaminister Jüri Ratas peaasjalikult reformierakondlastelt tulnud kriitikale. "Seda on püütud maalida enneolematu kuriteona, mis nullib kõik positiivse, mida eelarve inimestele toob," ütles ta miinuse kohta.

Ta tõi paralleeli ka Reformierakonna juhitud valitsustega – näiteks 2006. aastal ulatus struktuurne puudujääk -2,7%-ni SKP-st, 2007. aastal -3,8% ning 2008. aastal koguni -5,1%-ni.

"Tuletan korra veel meelde, et 2018. aasta puhul räägime me 20 korda väiksemast protsendist. Seejuures jõuab eelarve prognooside kohaselt tasakaalu juba 2020. aastal ehk aasta varem, kui kevadel kavandatud. Head riigikogu liikmed, kas me ei tee praegu sääsest elevanti?" küsis Ratas.

Reformierakonna juhtimine sai peaministrilt veel kriitikat – nimelt rõhutas Ratas, et  Reformierakonna juhtimisel kahekordistus valitsussektori võlakoormus 2005. aasta 4,5% pealt 9,4 protsendini 2016. aastal. "Tänase valitsuse otsuste tulemusel langeb võlakoormus 7 protsendini aastal 2021," rääkis ta.

Peaminister vastas ka etteheidetele, justkui tõstaks praegune Keskerakonna juhitud valitsus tugevalt maksukoormust. "Meie maksukoormus ei kasva ning valitsuse eesmärk on hoida see lähiaastatel stabiilselt 34-35% vahel," rääkis Ratas.

"Viidates taaskord ajaloole ja opositsioonierakonna etteheidetele – varasemalt kasvas meie maksukoormus valitsuse toonase juhtpartei enesekindlast retoorikast hoolimata 30% pealt praeguse tasemeni ehk ligi seitsmendiku võrra," viibutas peaminister taas Reformierakonna suunas näppu.

 

Kui Ratas oli enda sõnavõtu ära pidanud, põrutas talle kohe karmilt vastu reformierakondlasest endine rahandusminister Jürgen Ligi. "Jüri Ratast kuulates tekib tunne, et viibid kusagil 70-ndates ja vaatad telekast mingit parteikongressi," teatas ta.

Nimelt oli kõnes tohutu hulk detaile, millest räägitakse läbisegi, kiidetakse iseennast ja arvatakse, et ollakse pjedestaalil. "Aga Jüri Ratas ei ole pjedestaalil, Jüri Ratas on süüpingis," märkis Ligi. "Talle on esitatud mitte ainult opositsiooni, vaid ka sõltumatute ekspertide poolt süüdistused, et Eesti elab tema juhtimisel üle jõu. See on fakt. See ei ole opositsiooni retoorika, vaid see on Eesti Panga sõnastus," ütles ta.

Endine rahandusminister kaitses ka enda koostatud eelarveid, mis tema sõnul olid kõik struktuuselt isegi ülejäägis. "Kõik Sesterid, kes siin räägivad ja levitavad juttu, teist valet, et meie sõime ära hoopis reserve ja kasvatasime laenukoormust, kõik ajavad udu," andis Ligi riigikogule teada.