Laps segab tööl käimist rohkem, kui arvatakse

Kaspar Oja ja Orsolya Soosaar analüüsisid lasteaiakohtade tegelikku puudust ja selle mõju. Oja märkis, et pooleteiseaastasele lapsele ei pruugi olla lasteaiakohta, kuigi kord nii ette näeb. Tema sõnul näitab seda ka riiklik statistika, kui seda õigesti lugeda.

Oja väitel on riiklik lasteaedade statistika ilustatud, sest lasteaias käimist mõõdetakse 1. septembri seisuga. „September on kõige soodsam aeg tolle näitaja mõõtmiseks, kuna rühmad komplekteeritakse õppeaasta alguseks. Lapsed saavad aasta jooksul vanemaks ja osa lapsi saab lasteaiaealiseks, kuid õppeaasta sees on neid märksa keerulisem lasteaeda saada.“

Nii käib Oja hinnangul rahvusvaheliselt ühtse metoodika järgi korraldatava sotsiaaluuringu põhjal lasteaias märksa väiksem osa alla kolme aasta vanustest lastest, kui näitab riiklik statistika. Ka tööjõu-uuring näitab, et lasteaiakohtade puudus piirab töötamist kõige enam alla kahe ja poole aastaste laste emade seas. "See tuleb asjaolust, et lasteaiakohti jaotatakse suuresti vanuse järjekorras - esimesed sõimest välja jääjad on peaaegu pooleteise aastased ja nemad saavadki oma koha kahe ja poole aastaselt."

Oja märkis, et kõige paremini näitab lasteaiakohtade probleemi esimesel ja teisel poolaastal sündinud laste emade palgaerinevus. "Esimesel poolaastal sündinud laste emad teenivad enam – nende töölt eemal olek kestab lasteaia rühmade komplekteerimise reeglite tõttu lühemat aega. Õnneks see vahe taandub suhteliselt kiiresti,“ tõdes Oja siiski.

Oja pakkus lahendusena välja, et lasteaedade rühmade moodustamine tuleks siduda lahti õppeaastast. "Sügisel tuleks alustada pooleldi tühjade sõime rühmadega, mis täituvad aasta jooksul lasteaiaikka jõudvate lastega. Vanemahüvitis ega -puhkus ei lõpe ju samuti kõigil septembris.“