Ardo Hansson: siinpool katla ääres on muutunud supp rammusamaks

Artikkel

- Uudised
- Signe Sillasoo
- 28. september 2017 kell 5:39
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ardo Hansson: siinpool katla ääres on muutunud supp rammusamaks
Ekspordimahud ja -hinnad on kõikjal maailmas kasvamas, mis soodustab ka teiste sektorite kasvu, sõnas Eesti Panga president Ardo Hansson konverentsil Äriplaan 2018.
Äripäeva korraldatav konverents, kus mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed Eesti suuromanikud räägivad oma ootustest ja hirmudest ning eelarvest ja äriplaanist aastaks 2018.
Toimub tänavu 19. korda.
Sel aastal on laval Jüri Ratas, Ardo Hansson, Rain Lõhmus, Arno Kütt, Paul Oberschneider, Raivo Rand, Jaak Läänemets, Andres Agasild, Armin Kõomägi, Ahti Heinla, Antti Moppel, Ain Hanschmidt, Jüri Vips ja Erkki Raasuke.
Kõiki ettekandeid vahendab Äripäev oma tellijatele täna veebis ja esmaspäeval ilmuvas erilehes.
Kui mullu ennustas Eesti Pank inflatsiooni kiirenemist, siis tänaseks ongi see kasvanud 4%ni. “Kuigi majandusel on hakanud paremini minema, siis töövõtjate palgakasv ei ole nii suur olnud kui eelmisel aastal. Kui mullu oli see 7%, siis sel aastal on see ca 3% olnud. See mõjutab erinevate sektorite käekäiku,” sõnas Hansson. Palgasurve Eesti Panga presidendi sõnul siiski kestab ja isegi süveneb. “Vähema tootlikkusega ettevõtted tunnetavad seda survet järjest rohkem."
Mis on 2016. aasta sügisest tänaseni toimunud?
Inflatsioon on sel aastal viimase nelja aasta kiireim, reaalpalga kasv kordades aeglasem
Tööjõukulude kasv pole aeglustunud, viimased andmed näitavad hoopis palgaväljamaksete kasvu kiirenemist
Lihtsam, väiksemat väärtust loov tootmine on raskemas seisus kui varem
Eelmisel aastal olid eurorahad alakasutatud, sel aastal võimendavad need majandustsüklit
Ehitussektor on ülekuumenemise lävel ja riik peaks oma kulutustes seda arvesse võtma, et teised sektorid ei kannataks
Ekspordihinnad kasvavad
Maailmamajanduse näitajad on hetkel Hanssoni sõnul head. Oluliselt on kasvama hakanud ekspordimahud ja -hinnad. Ka ettevõtjad on selles osas optimistlikult meelestatud. “Maailma majanduse eksport kasvab hetkel ca 5% aastas, mis viimaste aastatega võrreldes on positiivne,” ütles ta.
Hästi läheb ka euroala majandusel, mis on neli viimast aastat kasvanud. “Sel aastal kasvab see isegi üle 2%,” sõnas Hansson ja täpsustas, et oluliselt on hakanud kasvama taas eksport, aga ka investeeringud. “Kõik kasvumootorid toetavad euroala majanduskasvu.” Pikemas perspektiivis võiks see jääda euroalal 1,5% juurde.
Laias laastus võiks olla ka inflatsioon mõõdukalt tõusuteel, sõnas Hansson. Üheks inflatsiooni mõjutavaks teguriks on kindlasti Euroopa keskpankade poliitika, mis mõjutab nii Eesti kui ka maailmamajandust. “Euroopa keskpangad on ostnud 2 triljoni euro eest varasid eesmärgiga inflatsiooni natukene kõrgemale tõsta.”
Tulu tuleb lihtsamalt
“Meie katla ääres on supp muutunud ka palju rammusamaks. Oluliselt paremini on hakanud minema meie viiel olulisel kaubanduspartneril, kelleks on Läti, Leedu, Venemaa, Soome ja Rootsi,” lausus Hansson. Lähiaastatel kõigi riikide majandus kasvab, välja arvatud ühe, prognoosis ta. “Ainus riik siin piirkonnas, kus majanduskasv on aeglustumas on Rootsi. See on iseenesest ka positiivne, kuna 4%-ne majanduskasv ei ole Rootsis jätkusuutlik,” sõnas Hansson.
Suur osa meie majanduskasvust tuleb seega tema sõnul väliskeskkonna paranemisest. Kõikjal Läänemere piirkonnas on ekspordi hinnad hakanud sarnaselt muude maailma piirkondadega kasvama, mainis ta ja lisas, et see on omakorda soodustanud ka teiste sektorite kasvu. “Lihtsam on tulu teenida, kui veel mõni aasta tagasi,” nentis ta.
Eesti Panga president
Alates 2012. aastast on Ardo Hansson Eesti Panga president ja ühtlasi Euroopa Keskpanga nõukogu liige. Harvardi ülikoolis majandust õppinud Hanssonil on tugev pangandusalane põhi. Tema tööandjate hulka on kuulunud nii välisministeerium kui ka Maailmapank ning ta on nõustanud mitmete riikide valitsusi.
Viimasel ajal on Hansson ärgitanud ettevõtjaid rohkem ja targemalt investeerima, et aidata kaasa tähtsate ning kahe silma vahele jäänud valdkondade arengule ja majanduskasvule.
Kuumad tuuled ehitussektoris
Eesti SKP hakkas kasvama 2016. aasta kolmandas kvartalis. “Kui vaatame 2007. aastat ehk eelmist buumi, siis Eesti majandus töötas sel ajal üle. Ka nüüd oleme jõudnud punkti, kus Eesti majandus on 2% üle oma potentsiaali. Tööjõud, masinad on keskmisest rohkem rakendatud,” mainis ta.
Ettevõtjad on majanduskeskkonna suhtes siiski optimistlikult meelestatud, mis väljendub suuremates investeeringutes ja ettevõtjate prognoosis lähiajal töötajaid juurde palgata. “Kui meie majanduskasv oli pikka aega majanduspõhine, siis nüüd on ta muutunud ekspordipõhiseks,” toonitas Hansson.
“Kui tuleme valitsussektori juurde, siis see kasv on olnud üsna dramaatiline. 50% sellest tuleb ehitussektorist. Valitsussektor koosneb kolmest osast - üks on keskvalitsus, teine kohalik valitsus ja kolmas eurorahad. Kõik kolm on hakanud järsku samas suunas liikuma." Hanssoni sõnul on oluline aga valitsuse tasakaalustav ja toetav roll fiskaalpoliitikas. Praegu on näha just ehitussektoris ülekuumenemise märke. Riik võiks oma sekkumisega seda leevendada, arvas Hansson.
Millised on suurimad ohud ja võimalused Eesti ettevõtete jaoks 2018. aastal?
Eesti majandus on taas tõusulainel ja järgmisel aastal on kõigi eelduste kohaselt oodata jõudsat kasvu. Maailma ja Euroopa majandus on samuti paremas seisus kui veel paar aastat tagasi, kuid paraku on ka närvilisust ja ennustamatust varasemast rohkem. Selleks, et end tuleviku suhtes kindlamalt tunda, peaks igaühel juba praegu olema tagataskus varuplaan. Sel viisil vähendame sõltuvust välistest riskidest, et saaksime pühenduda kaugematele ja suurematele eesmärkidele. Pikemas vaates võiks eesmärk olla see, et Eestis on parim töö- ja elukeskkond.
Ardo Hansson,
Eesti Panga president
Ardo Hanssoni prognoos
Milline tuleb 2018. aasta?
2017. aastal läheb Eesti majandusel prognoositust paremini tänu loodetust kiiremale kasvule välisturgudel ning valitsemissektori kulutustele – mõju kandub ka järgmisesse aastasseMajanduskasv on kiirenenud peaaegu kõigis sektorites ja tekkinud on tugev kasvutsükkel, mis ei vaja täiendavat riigipoolset ergutamist Praeguseks umbes 6%-ni küündiva majanduskasvu jätkumist ei maksa oodataSelle aasta esimeses pooles suurenenud investeeringud annavad lootust, et varem hõive suurenemisele tuginenud majanduskasv asendub tootlikkuse kasvul põhinevagaTööjõupuudus on suuresti loomulik pakkumispoolne piirang, mis sunnib ettevõtteid töötajate pärast konkureerima ning investeerima nii põhivarasse kui ka inimestesseKuigi hõive tervikuna lähiaastatel oluliselt ei muutu, sõltub töötajate hulk ettevõtte tasandil tootlikkuse kasvu tehtud investeeringutest ja sellest tulenevast palgatasemestKui praeguseks sagenenud töökohavahetuste tulemusena liigutakse pigem väiksemat lisandväärtust loovatest ettevõtetest/tegevusaladelt kõrgemat lisandväärtust loovaisse, kaasneb sellega majanduse kasv ja arengKui töökohavahetused on sagenenud seetõttu, et ettevõtted loodavad palgarallis konkurente ajutiselt edestada, on tagajärjeks tööturu ülekuumenemine
Hetkel kuum