Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiili-Kaljuranna krimiasi jõudis kohtusse
Tallinna Sadama endisi juhte Ain Kaljuranda (paremal) ja Allan Kiili kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ja rahapesus.Foto: Raul Mee
Riigiprokuratuur on saatnud kohtusse Tallinna Sadama endiste juhtide kriminaalasja.
Ligi kolm aastat kestnud kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Allan Kiili ja Ain Kaljuranda 2005. kuni 2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus. Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka endisele Tallinna Sadama hooldusosakonna juhatajale Martin Paidele ning lisaks süüdistatakse 7 füüsilist ja 2 juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.
Süüdistuse järgi nõustusid Allan Kiil ja Ain Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõttelt selle eest, et nende lepingulised suhted Tallinna Sadamaga sujuksid võimalikult soodsalt. Kümne aasta jooksul nõustusid Allan Kiil ja Ain Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu 4 miljoni euro ulatuses. Sellest suurima osa, ligikaudu 3 miljonit eurot, moodustas Allan Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.
Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot, ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro. Martin Paideni ning Ain Kaljurandini jõudis altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Allan Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi 2 miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.
Kriminaalmenetlust juhtinud riigiprokurör Laura Feldmanis selgitas, et Allan Kiil ja Ain Kaljurand võtsid altkäemaksu omakasu eesmärgil. „Süüdistuse järgi on alust ette heita, et Kiil ja Kaljurand mõlemad võtsid altkäemaksu järjepidevalt aastate vältel. Saadud altkäemaksu kuritegelikku päritolu ja tegeliku omaniku varjamiseks kasutati erinevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid. Nende poolt altkäemaksuga võetud summade osas on kriminaalmenetluse käigus kohaldatud varade arestimist.“ lisas riigiprokurör Feldmanis.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.