Pandipakend süüdistab valitsust äriplaani nurjumises

Artikkel

- Uudised
- Harry Tuul
- 4. oktoober 2017 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pandipakend süüdistab valitsust äriplaani nurjumises
Eesti Pandipakendi juht Rauno RaalFoto: Erakogu
Taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend teatas, et loobub plastjäätmete väärindamise tehase ehitamisest, sest kardinaalselt on muutunud Eesti majanduspoliitiline olukord.
Organisatsiooni selgitusel otsustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) käesoleva aasta juulis toetada 1,07 miljoni euroga Eesti Pandipakendi algatatud jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu projekti. Ettevõtmise käigus oleks Eestis loodud võimekus siin tekkinud PET-pudelite kohapeal ringlusesse võtmiseks ehk neid oleks saanud kasutada uute, toiduainetööstusele sobilike pakendite tootmiseks. Toodetav PET-jäätmetest kõrgekvaliteediline helves olnuks omakorda uuesti kasutatav kohalike tootjate pakendites. Projekti kogumaksumus oli kolm miljonit eurot.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate/maaletoojate ning kaupmeeste poolt pakendiseaduse sunnil loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite (vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendite) kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 320 tootjat/maaletoojat ning 800 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta.
Eesti Pandipakendi juhi Rauno Raal teatas aga pressiteate vahendusel, et praeguseks on Eesti majanduspoliitiline olukord kardinaalselt ja ülimalt kiires tempos muutunud ja muutub kindlasti ka edaspidi. „Alkoholiaktsiisi on ilma laiema mõjuanalüüsita korduvalt ja järsult tõstetud ning seda tõstetakse järgmisel aastal veelgi, selle tulemuseks on plahvatuslik piirikaubanduse teke. Suures pildis mõjutab riigi tekitatud olukord Eesti majandust, lisaks kärbib siinset joogitööstust, kuid mis kõige kurvem, sunnib loobuma projektidest, mis aidanuks Eesti sammukese lähemale ressursside säästlikule ringmajanduse mudelile,“ selgitas Raal.
Tema sõnul on Eestis turule paisatavate pakendite maht ja sellest tulenevalt ka kogutud pakendite hulk tugevas langustrendis, samas voolab Eestisse sisse kümneid miljoneid pakendeid Lätist, mida Eesti pandisüsteemi kaudu taaskasutada ei saa ja mis võivad jääda keskkonda reostama.
Selgelt väheneva pandipakendite mahu ja keerukaks muutunud finantsolukorra tõttu on EPP omanikud - tootjaid, maaletoojaid ja jaemüüjaid koondavad erialaliidud üle vaadanud pikalt planeeritud plastjäätmete väärindamise projekti ning jõudnud järeldusele, et vähenevate materjali mahtude ja karmi kulupoliitika kontekstis on sellise projekti teostamine liialt riskantne. Tehas ja vastavad kõrgema profiiliga töökohad jäävad loomata.
Eesti Pakendiringlusele mõeldud enam kui miljon eurot läheb aga uuele ringile. „Projektile eraldatud toetust ei ole välja makstud. Raha suunatakse järgmisesse taotlusvooru, et toetada teisi projekte,“ rääkis KIKi kommunikatsioonijuht Elina Kink.
Hetkel kuum