Milliste skeemidega kuritarvitavad parteid avalikku raha?

06. oktoober 2017, 17:00
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171006/NEWS/171009792/AR/0/AR-171009792.jpg
Ainult tellijale

Administratiivse vara kuritarvitamine paistab praegu küll vähem silma, kuid varjatud jokk-skeemide kasutamine pole kuhugi kadunud, tõdeti Äripäeva raadio saates „Poliitikute töölaud.“

„Administratiivse ressursi kasutamine ja skeemide tegemine on igal pool maailmas väga suur probleem ning selle tuvastamine on keeruline,“ tõdes riigikogu liikmest vabaerakondlane Andres Herkel. Ta tõdes, et avaliku vara kasutamist erakondade valimiskampaaniate rahastamiseks on avalikus pildis märgata vähem kui neli aastat tagasi. „Toona käis Tallinnas ilmselge linna raha kasutamine ühe erakonna valimiskampaania tarbeks, praegu tehakse seda aga mõnevõrra varjatumalt,“ märkis Herkel.

Ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) esimehe Ardo Ojasalu sõnul pole probleem kuhugi kadunud. „Esmapilgul tundub, et selliseid juhtumeid tuleb meie lauale rohkem kui neli aastat tagasi,“ kinnitas ta. „Need ei jõua kõik küll üleriigilisse meediasse, kuid sellegipoolest mõjutavad konkreetsetes väikestes kohtades valimistulemusi ning seda proportsionaalses mõttes isegi tugevamini,“ nentis Ojasalu.

Kohaliku meedia kuritarvitamine

Kõige rohkem skeeme avaliku raha kasutamiseks erakondade valimiskampaania rahastamisel on ERJK andmetel seotud kohaliku meedia kuritarvitamisega. „Meile on laekunud tähelepanujuhtimisi ja kaebusi, et valdades ja linnades kasutavad juhid kohalikku meediat oma isikliku erakonna või valimisliidu propageerimiseks,“ ütles Ojasalu. „Need juhtumid tulevad kõik meie lauale ning otsustame igaühe kohta eraldi, kui põhjalikult seda uurime.“

Ojasalu kinnitusel on avaliku ressursi kuritarvitamisega kõige rohkem probleeme Tallinnas ja selle lähiümbruses. „Siin on kõige suurema eelarvega omavalitsused,“ rääkis ta.

Kõige probleemsemaks erakonnaks peab ERJK juht aga Keskerakonda. „Nende finantsaruandlus ja raamatupidamine on olnud pikka aega allapoole igasugust arvestust,“ tõdes ekspert. Kohaliku meedia kuritarvitamiste taga on aga enamikul juhtudel olnud endine linnapea Edgar Savisaar. „Linna raha eest tehti linnapeaga klippe ning reklaamifirma esitas pärast nii suured arved, et tundub, just kui makstakse neid tasudes veel midagi kinni,“ rääkis Ojasalu.

Kõige vähem on ERJK-l tulnud tegelda aga IRLiga. „Kõigi teiste erakondade puhul on probleemid ühel või teisel moel läbi jooksnud,“ märkis Ojasalu. Ta lisas, et samas täiesti puhaste paberitega erakonda ei ole.

Lindilõikamine kui valimiskampaania

Ojasalu tõi välja, et palju jokk-skeeme administratiivse vara kuritarvitamisel on seotud ka rahva- ja kultuuriüritustega, kus valla juhtivad poliitikud on tegelenud valimiskampaaniaga. „Näiteks pannud telgi üles ja jaganud oma valimislubadusi ja -loosungeid,“ tõi Ojasalu näite. „Inimesed on leidlikud ning kahjuks kohalike omavalitsuste juhid ei sea endale sageli kõlbelisi norme.“

Üheks näiteks on nädalapäevad tagasi Tabasalus toimunud kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni avamine, kuhu muu hulgas kutsuti esinema Koit Toome. Staadioni avamine on olnud üks IRLi lubadustest ning sattus ühtlasi ka valimiste-eelsesse perioodi. „Kui vaadata, milliseid teemasid võetakse enne valimisi oma poliitilisse agendasse, võib seal näha hea tava kuritarvitamist,“ arvas Herkel.

Ojasalu hinnangul on välja kujunenud tava, et suuremad hanked lepitakse ehitajate ja kinnisvaraarendajatega nii kokku, et tähtaeg jääb valimiste-eelsesse perioodi. „Minu jaoks tähendab see moraalset laostumist ja bütsantsliku asjaajamiskultuuri, kuid tegemist on jokk-skeemiga,“ märkis ta. „Kui avatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritud objekt, siis täidetakse sellega seadusest tulenevaid ülesandeid,“ selgitas Ojasalu.

Lahenduseks kampaaniakulude kärpimine

Ojasalu kinnitusel probleemidega aga juba tegeletakse. „ERJK on koostöös riigikontrolliga tellinud monitooringu, mis keskendub kohalike omavalitsuste meediaväljaannetele,“ kirjeldas ta avaliku raha ärakasutamise vastu ette võetavaid meetmeid. Herkeli sõnul on probleem aga oluliselt laiem. „Erakondade rahastamise mudel on tervikuna üles ehitatud nii, et olemasolevad parteid saaksid oma osa, saaksid seda suurelt ja nii, et keegi uus ei saaks kasvada,“ viitas ta sellele, et seda korda tuleks muuta ning ühtlasi kärpida kampaaniakulusid.

Vabaerakonna ettepanek on olnud vähendada erakondade rahastamist riigieelarvest poole võrra. Kui praegu makstakse parlamendierakondadele aastas 5,4 miljonit eurot toetust, siis Herkeli hinnangul võiks see vabalt olla 2,7 miljonit eurot. Samuti võiks Herkeli arvates kaaluda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekut kehtestada valimiskampaanias kulutatavale summale lagi. „Kampaaniakulude kontrollitavus on keeruline,“ tõdes aga Ojasalu. „Olen välja pakkunud variandi, et kulusid poleks vaja üldse teha ning lepitakse kokku administratiivne mänguväli – näiteks kohalik omavalitsus reserveerib igale poliitilisele jõule võrdse pinna reklaamiks.“

Seda, et kampaaniakulude ning rahastuse kärpimine tekitab soovi administratiivset ressurssi jokk-skeemide abil senisest veelgi rohkem ära kasutada, eksperdid ei usu. „Täna rahastatakse erakondasid liiga heldelt ning see pole aidanud administratiivse ressursi väärkasutamist ära hoida,“ selgitas Ojasalu. „Tegelikult sõltub siin ikka kõik sellest, kui tõhusalt järelevalvet teha ning poliitilise tahte korral oleks siinkohal võimalik laiendada näiteks ERJK volitusi.“

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. October 2017, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing