Riigireform sai hindeks ühe

Praxise juhatuse esimehe Tarmo Jüristo sõnul hindas Radari kolleegium sel korral nii pikemat teekonda kui ka reformi vaheetappe: „Tunnustame hindega „neli“ seda, et omavalitsuste ühendamine, millest on räägitud 20 aastat, saab lõpuks teoks. Vaatamata raskustele suutsid erinevad poliitilised jõud olupoliitilised kaalutlused kõrvale panna ja pidada muutuste elluviimisel silmas peamist sihti – muuta omavalitsused elujõulisemaks.“ Teisalt tõi Jüristo pressiteates välja, et uute piiride mahamärkimine on kõigest haldusreformi vundament. „Nüüd peaks valitsus vastuse leidma võtmeküsimustele, kuidas suurendada omavalitsuste finantsautonoomiat, pidades silmas seda, et ei suureneks regionaalne ebavõrdsus ning teiseks – kuidas tagada kohalikele elanikele parimad teenused nii, et efektiivsuse tuhinas ei muutuks need kodanikele senisest hoopis kallimaks ja kaugemaks?“

Hinne „üks“ anti valitsusele kolleegiumi liikme Toomas Tamsari sõnul tervikliku visiooni ja konkreetsete fookuste puudumise tõttu: „Praegu tegeleb võimuliit riigiaparaadi häälestamisega. Kokkuhoiu nimel viiakse ellu üksikuid tegevusi ning riigimasinat viilitakse õhemaks nii, et siin ja seal püütakse vähendada kas teenuste mahtu või töötajate arvu. Selle asemel tuleks mõelda, millistest ülesannetest saab riik loobuda? Tuleb otsida muutusi, kust tekib suurem mõju või sünergia. Kolleegium rõhutab taas, et riigi reformimine peaks olema ambitsioonikam kui tänase süsteemi timmimine. Riigireformi üks eesmärk on olnud algusest peale, et riik tõmbaks ennast tõsiselt koomale. Praegu seda plaani ei paista.”

Radari kolleegiumi liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiina Randma-Liiv tõi välja, et tänane riigivalitsemise mudel loodi eelmisel sajandil ning on ajale jalgu jäämas. „Valitsus on teenuste pakkumise korrastamisel ja asutuste ümberstruktureerimisel paar sammu edasi astunud, aga aeg on ammu käes suuremaks hüppeks. Arenguhüpe on võimalik vaid siis, kui riigireform vastab küsimusele, milline on Eesti valitsemise mudel 5, 10 või 20 aasta pärast? Veel suurem mure on see, et me tegelikult ei tea, mida suurt ja olulist kavatseb valitsus 2018. aastal ära teha? Nägemust lähematest ja kaugematest prioriteetidest on tarvis nii kodanikel kui ka ametnikel ja poliitikutel, kes tegelevad haldusaparaadi remontimise ja poliitikakujundamisega. Praegu sõit käib, aga me tegelikult ei näe, mis järgmise kurvi taga on ja kus on finiš.“