Mihkel Nestor: kiire hinnatõus pidurdab kasvu

07. oktoober 2017, 08:00
Mihkel Nestor
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171007/NEWS/171009801/AR/0/AR-171009801.jpg

Kui paaril viimasel aastal on Eesti majanduskasvu peamine eestvedaja olnud majapidamiste julgem ostlemine, siis tänavu on eratarbimise kasv jäänud hinnamõjusid arvesse võttes oluliselt tagasihoidlikumaks, kirjutas oma nädala ülevaates SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Selle peamine põhjus on kiire inflatsioon, mis on küll suurendanud kaubandusettevõtete müügitulu ja kergendanud inimeste rahakotti, kuid kogustes mõõdetuna toonud kaasa tuntava kasvu aeglustumise.

Eratarbimise kasvu on jahutanud hinnatõus

Ehkki Eesti tänavune majanduskasv on ületanud kaugelt varasemaid prognoose, ei ole kõik selle aluseks olevad komponendid võrdselt kasvanud. Üheks märgatavamaks muutuseks varasemaga on majapidamiste tarbimiskulutuste aeglasem kasv. Kui 2016. aastal paisus eratarbimine püsihindades mõõdetuna üle 4%, siis selle aasta esimeses pooles  kõigest 1,4%. Meenutuseks on just eratarbimine olnud viimastel aastatel peamine majanduskasvu eestvedaja. Seni on majapidamiste tarbimise suurenemist soosinud aina kõrgem tööhõive, kiire palgakasv, väga madal või lausa negatiivne inflatsioon ja ka riigi maksupoliitilised ja sotsiaaltoetusi puudutavad otsused.

Et tänavu on nii palgad kui hõive kasvanud varasemast pisut aeglasemalt, tagasihoidlikum on olnud maksupoliitika mõju ja inflatsioon ületab 3%, pole eratarbimise kasvu pidurdumine üllatav. Suurim mõjutaja on neist kahtlemata olnud siiski kiire inflatsioon. Seda iseloomustab asjaolu, et nominaalväärtuses oli esimesel poolaastal eratarbimise kasv mullusest kiiremgi – 5,1%. Väheoluline pole ka see, et eriti kiiresti on suurenenud nende kaupade hind, mis etendavad majapidamiste tarbimiseelarves suurimat tähtsust – toiduained, kütus ja alkohol.

Samas tuleb tõdeda, et inimesed saavad endale täna suuremaid kulutusi lubada. Palgakasv ületab jätkuvalt 6% ja majapidamiste säästude kasvutempo pankades on isegi kiirenenud mulluselt 7%lt 8%le. Inimeste head majandusseisu iseloomustab ka asjaolu, et Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal oli tarbijate kindlustundeindikaator viimati nii kõrgel tasemel 2011. aastal, kui majanduskriisi leevenemine laiapõhjalist optimismi sisendas. Soodsate trendide jätkumisel kiireneb majapidamiste tarbimise kasv 2018. aastal jälle üle 4%, kuna tulumaksureform tähendab kolmandikule töötajatest vähemalt 10% netopalga tõusu.

Jaekaubandust veab automüük

Kiire hinnakasv ja soodne seis tööturul on tänavu jaekaubanduse müügitulu tublisti paisutanud. Kui eelmisel aastal suurenes jaekaubandusettevõtete käive ligi 7%, siis 2017. aasta esimeses pooles koguni 9%. Viimastel kuudel on kasvutempo küll mõnevõrra aeglustunud: juulis kasvas jaekaubanduse käive 7,5% ja augustis 6% võrra. Peamiselt on seda põhjustanud hoo raugemine automüügis – aasta esimeses pooles suurenes mootorsõidukite müük mitmel kuul koguni neljandiku võrra, andes pea poole kogu jaekaubanduse käibekasvust. Ilma automüügi ja -remondita on jaekaubanduse kasv olnud märksa stabiilsem, püsides enamuses kuudest 6% lähedal.

Koguseliselt mõõdetuna on jaekaubanduse kasv jäänud siiski märksa tagasihoidlikumas. Hinnamuutuseid arvesse võttev kaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks on tänavu kasvanud 2%, koos automüügiga 4%. Eriti märgatav on erinevus mõistagi neis jaekaubanduse segmentides, mille tooted on enim kallinenud. Nii on näiteks mootorikütuse jaemüük 2017. aasta 8 kuuga suurenenud eurodes mõõdetuna 68 mln euro ehk enam kui 10% võrra, kuid püsihindades mõõdetuna on müük isegi mõnevõrra vähenenud. Sarnane ilming on nähtav supermarketites, mille müügikäive on 8 kuu jooksul, käsikäes toiduainete hinna kallinemisega, suurenenud üle 3%, kuid kus püsihindades mõõdetuna on müügimaht üle pooleteist protsendi vähenenud.

Aasta teises pooles on inflatsiooni kergitanud aktsiisitõus

Statistikaameti poolt täna avaldatud andmetel suurenes tarbijahinnaindeks septembris 3,7% võrra. 2017. aasta kolme kvartali keskmisena küündib inflatsioon seega 3,3%ni. Seetõttu pole üllatav, et harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi alusel konkureerib Eestiga hinnakasvu kiiruse osas Euroopa Liidus vaid Leedu.

Hinnatõusu on tänavu vedanud juba 2016. sügisel alguse saanud toidukaupade kallinemine. Septembris maksid toidukaubad ja joogid mullusest pea 6% enam. Suure tõusu taga on ühelt poolt baasefekt, kuna varasemalt olid toiduainehinnad sisuliselt 2014. aastast saadik olnud languses. Kaudsemalt on toidu lõpphinda mõjutanud kütuse kallinemine, kuna kiirelt riknevate toidukaupade lõpphinnas on transpordil suur osatähtsus. Konkreetsetest tootegruppidest on eriti hoogsalt kerkinud piimatoodete hind.

Hetkel on Euroopa Liidu turul piimatonni hind lähenemas 350 eurole, mis on pea 100 eurot rohkem kui aasta tagasi. Minevikus on piimatonni hind ületanud muidugi ka 400 euro taset. Ehk veidi ootamatult, kipubki piim olema hinna poolest üsna volatiilne kaup ja selle varasem ületootmine on nüüd kaldumas teise äärmusesse, kus nõudlus pakkumist ületab. Piima hinna varasemat tsüklilisust vaadates ei saa välistada, et kõrge hind peagi jälle tootmist suurendab ja seeläbi ka hinnakasvu pidurdab.

Teiseks peamiseks inflatsiooni tagantkütjaks on mõistagi olnud kütusehindade tõus, mis on 9 kuu jooksul kergitanud transpordile tehtavaid kulutusi enam kui 5%. Viimastel kuudel on kütusehindade tõus tugevama võrdlusbaasi tõttu küll veidi pidurdunud. Kui veebruaris oli kulutused transpordile 2016. aasta sama kuuga võrreldes 9% kõrgemad, siis septembris piirdus erinevus 3,6%ga.

Aina suuremat mõju tarbijahinnaindeksi kasvule avaldab ka alkohol, põhjuseks juulist kehtima hakanud täiendav lahja alkoholi aktsiistõus. Lisaks 70% aktsiisitõusule on suurenenud ka tootjate hinnalisand, mistõttu on õlle hind lõpptarbija jaoks suurenenud enam kui neljandiku võrra. Kuigi teisipäeval avaldatud leibkondade eelarveuuringu põhjal kulutavad Eesti majapidamised alkoholile ja tubakale keskmiselt vaid 3,6% pere-eelarvest, siis kipuvad küsitlusuuringu puhul inimeste hinnangud olema ilustatud ja tarbijahinnaindeksi arvutamisel küündib alkoholi ja tubakatoodete osakaal 8%ni.

Nende kaubagruppide kõrval on jätkunud ka paljude kodumaiste teenuste hinnakasv. Näiteks on ligi 6% võrra kallinenud majutusteenused ja kodust väljas söömine. Eesti Panga hinnangul ongi ligikaudu pool tänavusest hinnakasvust tulenenud sisemaistest teguritest ja teine pool väliskeskkonna hinnasuundumustest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. October 2017, 14:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing