- OMX Baltic−0,47%320,35
- OMX Riga2,25%1 000,95
- OMX Tallinn−0,29%2 257,85
- OMX Vilnius−0,28%1 497,46
- S&P 5000,7%7 676,77
- DOW 300,28%52 361,58
- Nasdaq 0,82%26 169,38
- FTSE 100−0,88%10 673,1
- Nikkei 2251,73%63 268,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%89,91
- OMX Baltic−0,47%320,35
- OMX Riga2,25%1 000,95
- OMX Tallinn−0,29%2 257,85
- OMX Vilnius−0,28%1 497,46
- S&P 5000,7%7 676,77
- DOW 300,28%52 361,58
- Nasdaq 0,82%26 169,38
- FTSE 100−0,88%10 673,1
- Nikkei 2251,73%63 268,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%89,91
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Napsumaks võib riigile tuua palju vähem tulu
Konjunktuuriinstituudi värske uuringu järgi teenib riik alkoholiaktsiisi kiirest tõusust hoolimata tänavu ja edaspidi napsumaksust vähem tulu kui eelnevatel aastatel, peamiselt on selle taga piirikaubandus ja Lätiga võrreldes kuni kahekordseks paisunud alkoholi hinnavahe.
„Piiriüleste ostude käivitajaks on olnud alkoholi aktsiisitõusudega kaasnenud hinnaerinevus Lätis müüdavate toodetega. Seetõttu on piirikaubandusel suur mõju aktsiisi ja käibemaksu laekumisele riigieelarvesse,“ ütles kaubandus-tööstuskoja tellitud uuringut tutvustades konjunktuuriinstituudi (EKI) direktor Marje Josing.
Juba sellel aastal jääb instituudi hinnangul alkoholiaktsiisi laekumine alla ootuste. Ka rahandusministeerium ise on napsumaksust teenitava tulu prognoosi juba 38 miljoni euro jagu langetanud. Instituut aga leiab, et puudujääk võib olla veel kuni 18 miljoni euro jagu suurem ja ulatuda 56 miljoni euroni.
„Vaatamata aktsiisimäära tõusule on aktsiisilaekumine absoluutnumbrites jäänud madalamaks kui varasematel aastatel, võrreldes 2016. aastaga laekub 2017. aasta eelarvesse 16 protsenti vähem maksutulu,“ võttis Josing asja kokku.
Konjunktuuriinstituudi hinnangul on selle taga eelkõige elavnenud piirikaubandus, mille taga on suur hinnavahe – kange alkohol on praeguseks Eestis ligi 2 korda kallim ning õllekohver 2,5 korda kopsakama hinnaga kui Läti piiriäärsetes poodides. Piirikaubanduse maitse andiski rahvale suhu viinaaktsiisi tõus eelmisel aastal, tänavune õllemaksu tõus aga rebis kahe riigi vahele juba hiiglasliku lõhe.
Rahandusministeerium annab aga vastulöögi – konjunktuuriinstituudi andmetes pole iseenesest midagi uut ning tänavust prognoosi küll langetati, ent sellest vaid 13 miljonit eurot on otseselt seotud piirikaubandusega. Ülejäänud 26 miljonit eurot langetust tulevat hoopis sellest, et aktsiisitõusu eel varusid kaupmehed alkohol ette rohkem ja varem.
„Osa varumist nihkus 2016. aastasse ja vähendas 2017. aasta tulusid, nii et aktsiis tasuti nendelt varudelt möödunud aastal. Tänavu suvel kogutud suuremad lahja alkoholi varud vähendavad aktsiisitulu seoses sellega, et kõrgema määraga alkoholi müüakse selle võrra 2017. aasta jooksul vähem. Varude mõju arvestamata oleks 2017. aasta alkoholiaktsiisi tulu kasv ligi 11,5 protsenti mullusega võrreldes,“ rääkis rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.
Kaob korralik kopikas
Konjunktuuriinstituudi tume hinnang ei piirdu aga selle aastaga. Järgmisel aastal laekub alkoholiaktsiisist tulu isegi 80 miljonit eurot vähem, kui eelarvekava ette näeb, prognoosis Josing.
Nimelt jätkub lähiaastatel piirikaubandus Lätiga ning isegi kasvab, kuna alkoholi jaehinna erisus on suur. Osalt tehakse oste Lätist ka puhtalt trotsist ning meedia tekitab piiriostlemise vastu üha rohkem huvi.
Oodata võib konjunktuuriinstituudi hinnangul ka mõningat varimajanduse tõusu. Näiteks oli tänavu augustis viina hind 20,14 eurot liitrist, millest 9,56 eurot panustas aktsiis. Eelmisel aastla maksis pudel keskmist viina 18,78 eurot. Salaviin maksis mullu aga 10,58 eurot liitrist.
Ministeerium: pole hullu
Hetkel kuum
Rahandusministeerium aga enda meelt ei muuda ning prognoosib jätkuvalt riigieelarve alkoholiaktsiisi tulu järgmiseks aastaks 341 miljonit eurot. Pressiesindaja Heinapuu sõnul arvestab see nii varude kui ka tarbimiskäitumise ja piirikaubanduse muutusi.
Võrreldes 2016. aastaga peaks 2018. aastal olema maksulaksul kokku umbes 58 miljoni euro suurune positiivne eelarvemõju, kui arvesse võtta ka suuremat käibemaksutulu suurenevatelt aktsiisiummadelt ning negatiivse mõjuna lisaks tarbimise vähenemisele ka muutusi Läti ja Soome piirikabanduses.
Järgmise aasta alkoholiaktsiisi tulu kasv peaks Heinapuu sõnul tulema aga sellest, et 2017. aastal müüsid kaupmehed valdavas osas oluliselt madalama aktsiisimääraga lattu varutud alkoholi, aga tulevaks aastaks on suurem osa nendest varudest otsas.
Samas aga toonitas rahandusministeerium, et eeldab alkoholi tarbimise vähenemist. „Eeldame eestlaste ja soomlaste ostude vähenemist Eestis ning eestlaste ja soomlaste ostude kasvu Lätis ning kõigi ostude kogusumma kahanemist aastatel 2018–2020. Alkoholi tarbimise vähenemine on pikaajaline trend,“ rääkis Heinapuu.
Hetkel kuum
Suur kaart eestlaste arendustest Riias
- PRO
Linnamäega seotud IT-miljonäri äri osutus eriti kasumlikuks
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele