Magnitski raha: Danske mured kuhjuvad

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 13. oktoober 2017 kell 11:32
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Magnitski raha: Danske mured kuhjuvad
Surnud Vene advokaadi Sergei Magnitski juhtumiga seotud rahavood viisid Prantsuse ametivõimud Danske pangani, millele esitati rahapesusüüdistus, avaldas Taani väljaanne Berlingske. Taani suurima panga probleemid aina kuhjuvad.
Prantsuse ametivõimud esitasid Danske pangale süüdistuse otsese seotuse eest nn Magnitski juhtumiga, mida peetakse lähiajaloo tähelepanuväärseimaks rahvusvahelise kuritegevuse, rahapesu ja inimõiguste rikkumise juhtumiks.
Berlingske paljastus järgnes Danske kolmapäeva õhtul avaldatud lühikesele pressiteatele, milles kinnitati, et pank on sattunud rahapesuvastaste reeglite rikkumise tõttu Prantsusmaal uurimise alla. Prantsuse õiguses kannab menetlus nime „mise en examen“.
Diplomaatiline kriis
Peale maksupettuse paljastamist Vene vanglas surnud Sergei Magnitski dramaatiline juhtum ajendas mitmeid riike vastu võtma uusi seadusi, samuti tõi juhtum kaasa diplomaatilise kriisi, kui USA kehtestas sanktsioonid asjaga seotud Vene kodanikele.
Magnitski juhtum hõlmab Vene maksupettusi ja korruptsiooni, mille summad ulatuvad 230 miljoni dollarini. Osa summast liigutati rahapesu eesmärgil rahvusvahelistesse maksuskeemidesse ja pankadesse. Viimaste hulka kuulus Prantsuse ametivõimude sõnul ka Danske Bank.
Kolmapäeva õhtul avalikustas Danske Bank, et on sattunud Prantsusmaal uurimise alla, kuid ei maininud seost Magnitski juhtumiga.
Magnitski endine tööandja, rahandustegelane William Browder kinnitas aga Berlingskele, et Prantsuse juurdlus on otseselt seotud Magnitski juhtumi rahavoogudega.
„Jah, kriminaaluurimine algatati tänu meie kaebusele Prantsusmaal toimunud rahapesu kohta. Sealsed summad pärinesid tollestsamast 230 miljoni dollarisest maksupettusest, mille paljastamise tõttu Magnitski tapeti,“ kirjutas Browder Berlingskele saadetud meilis.
Tänavu on avalikkuse ette juba jõudnud Danske panga Eesti filiaali seotus ka mitme teise raske rahapesujuhtumiga.
Danske on end korduvalt kaitsnud avaldusega, et ei soovi olla vahend kurjategijate käsutuses. Prantsuse prokuröride arvates polnud Danske pank aga pelgalt ärakasutamise ohver. Nende sõnastus annab märku sellest, et pangal võis olla märksa aktiivsem roll. Süüdistuse kohaselt aitas Danske kaasa kuriteo tulu investeerimisele, peitmisele ja konverteerimisele.
Ühe õiguseksperdi sõnul on tegemist väga tõsise süüdistusega. „Süüdistus näib olevat üsna tugev. Paistab, et prokurörid usuvad, et Danske Eesti filiaal polnud illegaalsest tegevusest pelgalt teadlik, vaid ka osales selles aktiivselt,“ selgitas rahapesuvastase õiguse ekspert ja nõustamisfirma Revisorjura.dk omanik Jakob Dedenroth Bernhoft.
„Äärmiselt jahmatav“
Danske panga kontserni õigusnõunik Flemming Pristed ei soovinud juhtumit enne uurimise lõppu kommenteerida.
„Nagu oleme varemgi selgitanud, on Eesti filiaalis tol perioodil toimunud kahtlaste tehingute ulatus olnud ka meile jahmatav. Seetõttu oleme algatanud põhjaliku uurimise nn mitteresidentide portfelli kuni 2015. aastani kuulunud klientide ja tehingute kohta,“ kirjutas Flemming Pristed Berlingskele saadetud meilis.
Pariisi esimese astme üldkohtu sõnul on uurimise all ligi 15 miljoni eurone väidetav rahapesu Danske pangas alates jaanuarist 2008 kuni juulini 2011.
Umbes samal ajal – 2009 kuni 2012 – vastutas Danske Balti haru, sh Eesti filiaali järelevalve eest kontserni praegune tegevjuht Thomas Borgen.
Thomas Borgen tegi järgmise kirjaliku avalduse: „Me küll ei tea veel, kas tolle kindla juhtumi puhul toimus midagi ebaseaduslikku, kuid on kahtlemata kahetsusväärne, et me pole Eestis suutnud panga rahapesu eesmärgil kuritarvitamist seni ära hoida.“
Danske panga seotus Magnitski juhtumiga on äärmiselt jahmatav, leiab rahapesuekspert Jakob Dedenroth Bernhoft. „See tõestab, et pangast voolas läbi rasketest kuritegudest pärinev raha,“ ütles Bernhoft, viidates prantslaste süüdistusele, mille kohaselt kapitali allikateks olid muu hulgas maksupettused ja maksudest kõrvalehoidmine.
Berlingske käsutuses on teave juhtumi mõningate täpsete detailide kohta. Prantsuse ametivõimude sõnul suunati pestud raha Prantsuse ettevõttesse nimega S.a.r.l. Decobat, mis tegeleb ametlike andmete kohaselt värvikaubandusega. Ettevõtet juhtiv Prantsuse-Vene päritolu naine on nüüd samuti uurimise all.
Sidemed Belize'i maksuparadiisiga
Eesti võimud peavad võtma kindlasti tugevama hoiaku edaspidiste juhtumite ennetamiseks.
William Browder
Raha pärines Danske Eesti filiaali kontolt, mis kuulus firmale nimega Argenta Systems Ltd. Argenta Systems oli registreeritud maksuparadiisis Belize'is, kuid selle ametlik asukoht paiknes Moskvas.
Ühe Eesti politseilt saadud dokumendi kohaselt kuulus ettevõte Vene kodanikele. Dokumendid näitavad ka seda, et perioodil 2008–2011 tehti kahe firma vahel ülekandeid mitmesaja tuhande euro ulatuses.
Argenta Systems on juba varem olnud Eesti ametivõimude uurimise all, kuid süüdistusi ettevõttele esitatud pole, sest enamik selle pangakontosid on ammu suletud ja raha läinud.
William Browderi hinnangul mängis Eesti rahapesus keskset rolli. „Eesti kontod olid selle rahvusvahelise, üle Euroopa Liidu, USA ja Kanada ulatuva rahapesu põhikanalid. Eesti võimud peavad äsjaste paljastuste valguses võtma kindlasti tugevama hoiaku edaspidiste juhtumite ennetamiseks,“ rõhutas ta.
Berlingske kommentaaripalvest hoolimata pole Eesti finantsjärelevalve hiljutiste arengute suhtes oma seisukohta avaldanud.
Berlingske on kajastanud ka William Browderi varasemat üleskutset Taani ametivõimudele, milles ta õhutas neidki uurimist algatama.Tollal tegi Taani finantskuritegude üksus Bagmandspolitiet otsuse uurimise kahjuks, sest juhtumit peeti Taani kriminaalseaduste piirangute alusel vananenuks.
Bagmandspolitiet pole seni kommenteerinud, kas Prantsusmaa juurdlus võib antud seisukohta muuta või mitte.
Vahistamine, süüdimõistmine ja surm
Vene advokaadi Sergei Magnitski juhtum algas siis, kui Magnitski ja tema tööandja, Hermitage Capital, mida juhtis eelmainitud William Browder, tulid avalikkuse ette süüdistusega, et Vene tippametnikud on saatnud riigis korda 230 miljoni dollari suuruse maksupettuse.
Pärast seda paljastust Magnitski vahistati ning talle määrati karistus kelmuse eest. Kaksteist kuud hiljem, aastal 2009, suri ta oma kongis kahtlastel asjaoludel.
Uurimise käigus leiti, et Magnitski palus vanglas korduvalt arstiabi, ent seda talle ei võimaldatud.
Juhtum tõi kaasa diplomaatilise kriisi, kui USA kehtestas nn Magnitski seaduse, mille alusel külmutati mitmete kohtuasjaga väidetavalt seotud võimsate Vene kodanike varad ja määrati neile Ühendriikidesse sisenemise keeld. Vastureaktsioonina keelas Venemaa USA kodanikele Vene laste adopteerimise.
Sergei Magnitski haud Moskvas Preobraženski surnuaial 2013. aastal.Foto: Reuters / Scanpix
Magnitski surmast alates on William Browder püüdnud süsteemselt veenda erinevate riikide ametivõime maksupettuse, rahapesu ja Magnitski karmi kohtlemisega seotud inimesi kohtulikult vastutusele võtma.
William Browderi väitel viisid just need pingutused Danske pangale määratud süüdistuseni.
Tal on hea meel, et Prantsusmaa on asunud Danske vastu esitatud kahtlustusi uurima. „See on oluline samm meie püüdluses Sergei Magnitski nimel õiglus jalule seada. Ta tapeti Vene valitsuse toel toimunud 230 miljoni dollari suuruse korruptsiooniskeemi paljastamise eest. Meie eesmärk on tagada, et kõigile, kes Läänes sellele kuriteole kaasa aitasid või sellest kasu said, määrataks seadusejärgne karistus,“ teatas Browder.
Magnitski juhtum jõudis uudistesse taas sel kevadel, kui USA võimud jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele Vene ettevõttega Prevezon Holdings, mis on väidetavalt seotud afääri võtmetegelastega.
Viimase aasta jooksul on avalikkuse ette jõudnud teisedki rahapesuga seotud rikkumised Danske pangas, nt Aserbaidžaani ja Moldova skeemid. Need kahtlased tehingud paljastati koostöös rahvusvahelise uurivate ajakirjanike platvormiga OCCRP.
Mõlemal puhul avaldas pank kahetsust, et polnud oma kliente ja tehinguid piisavalt kontrollinud, välistamaks rahapesuvastaste seaduste võimalikke rikkumisi.
Septembris käivitas Danske tegevjuht Thomas Borgen ulatusliku uurimise potentsiaalsete rahapesuga seotud rikkumiste tuvastamiseks. Uurimise käigus kavatseb pank vaadata läbi Eesti filiaali ligi 3000 väliskliendi tehingud kuni aastani 2007.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum