Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kessler laidab Rasmanni tööd

Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul tegi Tallinna börs õigesti, kui lükkas täna järelevalvekomisjonist välja Riho Rasmanni, kelle maine määrdus Versobanki juhtides.

Äripäev kirjutas kaks nädalat tagasi, et rahapesulugudesse mattunud Versobanki juhi kohalt lahkunud Riho Rasmann veab endiselt Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni, mis tekitas küsimusi. Börs ütles siis, et jätab liikmete vahetamise aasta lõppu, kuid täna otsustas nõukogu Rasmanni komisjonist välja arvata, põhjendades seda usaldusväärsuse hoidmisega. Rasmann kuulus komisjoni 1990ndate aastate keskpaigast.

Kessler kiidab börsi nõukogu sammu. „See on õige. Ma ei ole veendunud, et börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni juht võiks olla inimene, kelle hiljutine tegevus ei ole olnud laitmatu,“ ütles Kessler ja kordas üle, et Versobanki sisekontrollisüsteemid ei vastanud nõuetele, mistõttu said pank või nende kliendid osaleda riskantsetes ja läbipaistmatutes tehingutes. „Sel ajal oli Riho Rasmann Versobanki juht ja panga juht vastutab organisatsiooni toimimise eest.“

Rasmanni ei õnnestunud kommentaariks tabada, kuid paar nädalat tagasi sõnas ta, et ei teinud panka juhtides midagi fundamentaalselt valesti.

Usaldus tähtsaim

„Igale inimesele jääb oma südametunnistus ja arvamus,“ vältis Kessler Rasmanni öeldu kommenteerimist.

Kessleri sõnul peaksid finantsvahenduses tegutsevad inimesed mõtlema, et usaldus on kõige suurem vara ning seda tuleb hoida, säilitada või siis taastada. „Me ei vaata ainult, kas keegi on kriminaalselt karistatud, üheks märksõnaks on laitmatu maine, mis võib kaduda ka karistusõigusest väljaspoole jäävate asjaolude tõttu. Karistusõigus ja laitmatu maine ei ole finantssektoris sünonüümid,“ rääkis Kessler üldiselt.

Otsustav artikkel

Börs suhtles vahepealse kahe nädala jooksul nii finantsinspektsiooni kui ka Rasmanniga. „Kui teie kirjutasite, siis avati seda lugu rohkem ka meile. Teame, et olid ettekirjutused. Me ei tea, mis olid ettekirjutuste tagamaad ja kas teemaga arendatakse midagi edasi,“ selgitas börsijuht Kaarel Ots ja lisas, et börsile on oluline, et komisjon saaks jätkata nendele teemadele mõtlemata.

„Me ei võta selles osas positsiooni, millised süüdistused on. Lihtsalt meie jaoks on kõige olulisem, et noteerimis- ja järelevalvekomisjon mitte ainult ei oleks läbipaistev ja usaldusväärne, vaid ka näiks selline. See pole mingi saladus, et ajakirjanduses on need teemad tõstatunud. Me ei saa sellest kuidagi mööda vaadata,“ rääkis Ots.

Järelevalvekomisjon on börsi erapooletuse garantii. „See otsus sai tehtud puhtalt sellepärast, et vältida igasugust edasist usaldusväärsuse ja maine kahtluse alla seadmist,“ selgitas Ots.

Uus info

Sellest, et Rasmann börsi juures järelevalvekomisjoni juhib, kuulis Kessler paar nädalat tagasi ajakirjanikult. „Kui ütlete, et Riho Rasmann on komisjoni esimees, on see mulle üllatus. See fakt iseenesest tuli ootamatult,“ tõdes Kessler. „See on huvitav.“

Börsijuht Kaarel Ots sõnas siis, et kuna järelevalvekomisjon on sõltumatu ja ta ise ei määra liikmeid komisjoni, siis on keeruline teemat kommenteerida. „Kui komisjon oleks kuidagipidi meie kontrollitav, siis saaksin seda täpsemalt kommenteerida. Aga selle mõte on, et ta ei oleks kontrollitav,“ rääkis Ots.

Nasdaq Tallinn ASi nõukogu esimees Arminta Saladžiene aga märkis, et neil pole infot, mille tõttu peaks kohe Rasmanni suhtes vajalikke meetmeid rakendama. „Samas jätkame olukorra jälgimist ja astume vastavaid samme, kui selleks vajadust näeme,“ kinnitas ta.

Börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon noteerib börsiettevõtteid, võtab neid kauplemisele ja lõpetab selle, samuti teeb järelevalvet börsiettevõtete ja börsi liikmete üle ning määrab sanktsioone.

Rasman juhtis Versobanki 12 aastat. Rasmann on öelnud, et lahkus omal soovil, kuid Postimehe andmetel pidi ta juhikohast loobuma ilmselt seetõttu, et kolm korda Versobanki kontrollinud finantsinspektsioon avastas seal puudusi ja tegi ettekirjutused. Postimees kirjutas ka, et Versobanki kontodelt Eestis liikus aastatel 2013–2014 rahapesuga läbi üle 205 miljoni euro.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.