Hiiglaslik militaararendus sai punkti

Laienduse avanud kaitseminister Jüri Luik märkis, et linnaku laienduse kiire valmimine näitab, et vajadusel suudab Eesti kiiresti ja tõhusalt korraldada vastuvõtva riigi toetuse ja liitlastele logistilise toe pakkumise.

„Varssavi tippkohtumisest, mil allianss otsustas paigutada Balti riikidesse ja Poola täiendava väekontingendi, on möödas veidi enam kui aasta. Tänane päev on tunnistuseks, et Eesti suutis liitlaste ja meie oma üksustele vajaliku taristu ehituseks otsused kiiresti vastu võtta ning ellu viia,“ ütles Luik.

Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori kolonel Rauno Sirgi sõnul valmisid kõik ehitised tähtaegselt, osa ka määratust varem. "Nii riik kui ka ehitusettevõtted andsid endast selleks kõik," ütles Sirk.

Valminud kompleksis on 20 hoonet, sealhulgas kolm kasarmut, toitlustuskompleks, hooldus- ja õppehallid, teenindavad hooned ja rajatised. Pinda on kokku üle 38 000 ruutmeetri.

Ühes hoones paiknevad ühe allüksuse elu- ja õpperuumid ning varustus- ja hooldusruumid. Igas kasarmus on 300 majutus- ja 30 töökohta.

Kokku 5500 ruutmeetri suurune toitlustuskompleks on üks suuremaid Baltimaades, olles suuteline päevas toitlustama 3200 inimest, neist 2400 kohapeal ning 800 väliõppustel, märkis kaitseministeerium.

Linnaku laienduse ehitasid AS Nordecon ja Merko Ehitus. Ehitustööde maksumus on 43 miljonit eurot.

Varssavi tippkohtumise järel 2016. aasta juulis otsustas valitsus eraldada 13 miljonit eurot kahe täiendava kasarmu ja vastuvõtva riigi toetuse tarbeks.

Novembris sõlmiti ehitusfirmadega lepingud ning aprilliks olid ehitised jõudnud valmimisjärku. Ehitustööd lõppesid septembri lõpuks, oktoobris alustasid uutes kasarmutes teenistust ajateenijad.

Täna on Tapa kaitseväelinnakus kaheksa kasarmut, neist kolme kasutavad liitlasüksused. Ehitus Tapal aga jätkub ning tuleva aasta lõpuks valmivad seal veel kaks kasarmut ning toetusrajatised tehnika hoolduseks ja väljaõppeks.