Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Energia tunneb end kindlamalt
Eesti Energia finantsidirektor Andri Avila.Foto: Andras Kralla
Eesti Energia finantsjuhi Andri Avila sõnul on energiaturu väljavaade lühiajalises plaanis paremaks läinud, ent pikas vaates on ebakindlust ikka palju.
„Kindlad on siin elus mõned üksikud asjad. Aga kui ma võrdlen aastataguse ajaga, siis täna pigem on kindlam,“ ütles Avila vastuseks küsimusele, kas energiafirma finantsjuhina on tema kindlustunne viimasel ajal kasvanud või mitte.
Kui rääkida 2018. aasta väljavaatest, siis praegu paistab see parem, kui Eesti Energia mõni kuu tagasi eeldas. „Pikem trend võrreldes varasemaga ei ole muutunud,“ möönis Avila samas. „Lühiajaliselt on kindlam, aga pikaajaliselt on seda ebakindlust ikkagi palju.“
Agentuur Moody’s hindas kevadel välja antud analüüsis Eesti Energia viimase investeerimisjärgu reitingu Baa3 vääriliseks, seejuures on väljavaade kõrgem. Agentuur S&P hindas juulis küll energiafirmat pügala võrra kõrgemalt – nende süsteemis on Eesti Energia väärt BBB reitingut –, ent samas on S&P andnud riigiettevõttele negatiivse väljavaate.
Avila leiab, et põhimõtteliselt ei näi ettevõtte enda juures olevat olulisi põhjuseid, mis võiksid kaasa tuua negatiivse väljavaate realiseerumise ehk ka teise piiripealse reitingu kehtestamise. Lõplikult kindel siiski olla ei saa. „See on ennustamise asi, raske vastata,“ ütles ta. Kui aga ärikeskkond muutub, siis on kõik võimalik.
Eesti Energia likviidsuspositsioon on aga korralik – isegi nii hea, et kolmandas kvartalis suutis firma ennetähtaegselt tagasi maksta umbes 48 miljonit eurot Euroopa Investeerimispangalt (EIB) saadud laenu, mis oleks muidu tulnud tagastada alles 2019. aastal.
Vajadusel suudaks firma lunastada ka 2018. aasta oktoobris aeguvaid võlakirju, mille emissioonimaht on 152 miljonit eurot. Selle, mis võlakirjadega peale hakata, peab Eesti Energia otsustama suhteliselt varsti, just selleks, et reitinguagentuuridel oleks tulevikupilt selge.
See, kas minnakse tagasimaksmise teed, sõltub samas osaliselt investeerimisprogrammis – kas näiteks Tootsi hiigelpargi projekt käivitub või missugune tuleb taastuvenergiaprojektide ajagraafik. Oluline on ka see, millal Enefit Taastuvenergia börsile läheb, kuna see mõjutab oluliselt kogu kontserni kapitalistruktuuri ja likviidsust. Kui miski arvatust kiiremini liigub, siis on tagasimaksmisele ka alternatiive, näiteks refinantseerimine või osaline tagasimaksmine.
Tootsi otsus kaua aega ei võta
Palju vaidlemist kaasa toonud Tootsi Suursoo maatüki enampakkumise korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lõpuks 8. novembril. Eesti Energial on olnud juba pikka aega plaan sinna teha suur tuulepark. Valitsus oligi peaaegu kinnistut aitähi eest riigifirmale üle andmas, ent konkureerivad energiafirmad tõstsid kisa ning asi jõudis isegi kohtusse. Nii tehaksegi kunagise turbaraba müügiks avalik konkurss.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter kinnitas pressikonverentsil, et riigifirma osaleb kindlasti järgmisel nädalal toimuval enampakkumisel. Riigifirma on kindel, et just nende äriplaan on parim ning peetakse üsna tõenäoliseks, et Eesti Energia konkursi ka võidab.
Kui konkursil saadabki edu riigifirmat, siis tuulepargi investeerimisotsuseni läheb veel aega. „Enampakkumine on ainult esimene etapp. On ka mõningaid muid otsustustegureid, mis on vaja ära oodata,“ rääkis finantsdirektor Avila. Praeguseks tehtud eeltööde mahtu arvestades juhtub see aga ilmselt pigem varem kui hiljem. „Kuupäevi ma välja ei saa öelda, aga ütleme nii, et see pole enam mägede-merede taga,“ rääkis ta.
Börsileminek võtab veel aega
Kui otsus tehakse, hakkaks Tootsi suurprojekti vedama Enefit Taastuvenergia, mille valitsus plaanib börsile viia. Eesti Energia on avaliku esmapakkumise ehk IPO nimel tööd teinud juba pikalt, ent lõppu pole veel näha.
Sutter ei soostunud pressikonverentsil välja ütlema, mis on börsiplaanide ajaraam. Varem on ta Reutersile rääkinud, et sihitakse järgmise aasta esimest poolt, ent on ka võimalik, et asi lükkub isegi 2018. aastast kaugemale. Küll kinnitas Eesti Energia juht, et tänavu prospekti avaldamist loota ei maksa. „See aasta on juba peaaegu läbi,“ ütles Sutter. Kohe aasta alguses niisiis börsileminekut ei tule.
Ühel hetkel aga Enefit Taastuvenergia avalikuks ettevõtteks saab, realiseerugu siis Tootsi projekt või mitte. Kui turbarabasse tuuleparki rajada ei õnnestu, on ka alternatiive, ehkki Tootsi pargiga oleks supp mõistagi rammusam.
Kokku tuleb kasvuaasta
Eesti Energia kolmas kvartal peale vaadates hea välja ei näinud – puhaskasum kasvas küll tublisti, ent müügitulu kahanes 8 protsenti 158 miljonile eurole. Avila selgitas, et selle taga olid siiski elektrijaamades ja õlitehastes tehtud hooldustööd. Eelmise aasta esimeses pooles olid hinnad madalad ning siis tehti töid esimestel kuudel, ent nüüdseks on hinnad stabiliseerunud ning töid tehti jälle suvel nagu tavaliselt.
Üheksa kuu peale kokku on siiski käivet tehtud 550 miljonit eurot, mis on umbes 7 protsenti aastatagusest enam. Kogu aastaks näeb Eesti Energia finantsprognoos ette mõõdukat, umbes 5% suurust müügitulu tõusu. Avila ütles, et tulemus võiks tulla pisut parem.
„Praegu oleme umbes 7% paremad. Hetkel me toodame nii palju, kui me turule mahume, nii et loodetavasti me seda 7 protsenti aasta lõpuks ära ei söö – jääb kas samaks või võtame natuke juurde,“ oli Eesti Energia finantsdirektor optimistlik.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.