Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Karmistusid roolijoodikute karistused
AvariiFoto: Postimees/Scanpix
Eilsest jõustusid karistusseadustiku jt seaduste muudatused, millega karmistatakse nende õigusrikkujate karistusi, kes korduvalt juhivad autot joobes, põhjustavad purjuspäi raske liiklusõnnetuse, põgenevad selle sündmuskohalt või tarvitavad pärast liiklusõnnetust alkoholi.
Kui inimene juhib sõidukit kriminaalses joobes mitmendat korda, jääb ta juhtimisõigusest igal juhul ilma vähemalt kolmeks kuuks. Seadusemuudatus näeb ette karmima karistuse ka neile, kes põhjustavad joobes olles raske liiklusõnnetuse. Sel juhul määratakse rikkujale igal juhul lühiajaline ehk šokivangistus.
Rikkujat saab kriminaalkorras karistada ka nendel juhtudel, kus juht tarbib pärast raske liiklusõnnetuse põhjustamist alkoholi või põgeneb sündmuskohalt. Näiteks saab teda sellisel juhul karistada kuni viieaastase vangistusega. Lisakaristusena on võimalik kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist.
Masendav statistika
Selle aasta kümne kuu jooksul tabati Eestis 2228 kriminaalses joobes sõidukijuhti, mis on 196 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Aastas tabatakse ligi 3000 kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks sama palju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (vere alkoholisisaldus 1,5 promilli).
Eesti teedel on iga päev hinnanguliselt 1000–4000 alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas kõrvaldatakse liiklusest 10–30 juhti ehk üks kuni kaks protsenti rikkujatest.