Biometaani tanklad kerkivad kogu Eestis

AS Alexela Oil on kaheksa tankla tarbeks saanud 1,15 miljonit eurot, lisaks sai samasse gruppi kuuluv AS Alexela Energia mobiilse lahustankla rajamiseks Võrru 130 050 eurot. ASi Jetoil omanikega seotud OÜ Jetgas on saanud kolme biometaani tanklaprojektiks 840 000 eurot ja AS Eesti Gaas samuti kolme tankla rajamiseks 476 140 eurot.

KIK on toetusraha jaganud kahes taotlusvoorus: 2016. aastal rahastati kolme Alexela tanklaprojekti (Jüri alevikus, Tallinnas Sikupillis ja Võru linnas) ja tänavu suvel toetati 12 tanklaprojekti. Tanklaid on soovitud rajada üle Eesti ja kahte kohta – Rakverre ja Jõhvi – võib tulevikus tekkida lausa kaks konkureerivat biometaani tanklat.

Mullu toetatud tanklaprojektidest on üks, Võrus asuv gaasitankla juba avatud. „Lähiajal teeme proovitankimise Jüri tanklas ja seejärel hakkame kasutuslubasid taotlema,“ ütles Alexela Oili juhatuse esimees Ain Kuusik. „Tuleva aasta mais avame gaasitanklas Tallinnas Sikupillis ja Pääskülas.“

Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi kinnitusel projekteeritakse praegu kolme biometaani tanklat, mis tulevad Jõhvi, Rakverre ja Viljandisse. „Tahame need tanklad järgmise aasta suveks valmis ehitada,“ sõnas ta. „Tuleva aasta lõpus on meil seega kokku 11 tanklat. Hakkame kõikides oma tanklates ka biometaani müüma.“

Jetgas on toetuse saanud biometaani tanklatele, mida plaanitakse Kuressaarde, Paidesse ja Valgasse. „Meie projektid on ootel, sest haldusreform lõi kaardid sassi,“ märkis Jetgasi juhatuse liige Janek Parkman. „Näiteks Kuressaares lõpeb bussileping 2019. aastal ja lahtine on, kas uue lepinguga tellitakse gaasibussid või mitte. Kui ma vahetult enne haldusreformi rääkisin gaasitankla teemal Saare maavalitsuse inimestega, siis nad ütlesid, et nemad enam ei tea, mis tulevik toob, ja uued mehed veel ei tea, mis tulevik toob. Saaremaa on ju ühinenud üheks omavalitsuseks.“

Küsimusele, kas nende juhitavad firmad oleksid tulevikus huvitatud biometaani tootmisest, vastasid Kuusik ja Parkman eitavalt. „Meil on nii palju muid gaasiprojekte, püüaks nendegagi kuidagi hakkama saada,“ võttis Kuusik teema kokku.

Seevastu Kotov ei välistanud, et Eesti Gaas võib hakata kunagi biometaani tootma. „Pigem on tõenäoline, et paari aasta pärast on ka meil endal biogaasi ja biometaani tootmine,“ prognoosis Kotov. „Oleme uurinud projekte ja võimalusi. Võimalik on ise tootmine nullist üles ehitada, aga võimalik on ka mõne biogaasi tootjaga kokkulepe sõlmida.“ Kotov lisas, et praegu on kõige olulisem, et Eestis tekiks nõudlus ja pakkumine biometaani järele.