ERRi juht: oleme saanud lubada endale elada mulli sees

10. november 2017, 06:00
ERRi juhatuse esimees Erik Roose
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171110/NEWS/171109717/AR/0/erik-roose.jpg

Tegelikult ju ei pea muutuma, aga muutume me sellepärast, et ümbritsev keskkond muutub ja me ei saa selle eest pead liiva alla peita, tunnistas ERRi juht Erik Roose.

"Rahvusringhäälingus on lisaks aastatepikkusele mantrale, et raha ei ole piisavalt, tõsi ka see, et raha on rohkem kui erameedial kokku," rääkis Roose Äripäeva raadiole. "Mõnes mõttes - heas mõttes - on ringhääling saanud lubada endale elada mulli sees. Pole väga pikalt olnud sellist kohta, mille puhul peaks kindlasti tegema valulisi valikuid."

Meedia puhul muutub tarbijakäitumine koos põlvkondade muutusega. "Nüüdseks on tegelikkus ja mullisisene elu üksteisest üha kaugenenud, mis kajastub selles, et lineaarset meediat, eeskätt televisiooni ja raadiot, tarbib üha vähem inimesi. See on ka eraõiguslik trend," nentis ERRi juht.

Rivaliteedid majas sees

Rahvusringhääling on eriline meediaorganisatsioon, rõhutas Roose. "Erinevalt kõikidest teistest on meil Eesti rahvusringhäälingu seadus, mille järgi me tegutseme. Ja seadus on nii loodud, et otsused ja protsesside tööjaotus on juhatuse ja osakonna ja toimetuse juhtide ja nõukogu ehk omanike esindajate vahel üsna selgelt jaotatud."

Ometi sattus ERR hiljuti avalikkuse tule alla seoses ühe skandaalse koondamisega "Aktuaalses kaameras", millest omakorda vallandus kriitikalaviin. Roose sõnul on majas sees vaja rohkem usaldust ning veidi rohkem seletada muutusi ja vajadusi muutuseks. Paraku see kõik omakorda aeglustab tempot.

"Eks seal on erinevad rivaliteedid majas, aga üldine arusaam on see, et muutusi on vaja. Ka Ekspressis avaldatud töötajate pöördumises nõukogu poole toonitatakse, et me tahame muutusi, me ei ole muutuste vastu. Ma isegi ei saa täpselt aru, mille vastu siis ollakse," imestas Roose.

Suuremad formaalsed muutused on ERRis toimunud koos enamike põhikohtade formeerimisega: uuele struktuurile tuli leida võtmetegijad, mis on Roose sõnul suuresti tehtud. Nüüd algab töö sektsioonides. "Muutusi on viie kuu jooksul olnud palju," rääkis Roose oma ametis oldud ajast. "AK toimetus oli esimene pikas reas, kes soovis tungivalt rohkem mõtteaega."

Muudatuste mõte

Teletoimetuse struktuuride muutuse üks mõte oli Roose sõnul, et ERRis ei oleks 8-9 pisikest toimetust 3-30 inimesega ja väga erinevate nõudmiste, suutlikkuse ja mahtudega, vaid oleks kolm suurt toimetust ehk uudistetoimetus, päevakajaliste saadete toimetus ja elamussaadete toimetus. Tema sõnul tekibki efektiivsus kohas, kus nii kultuuri- kui haridustoimetuse töötajat saab kasutada ühises töövoos.

Läinud aastal sai ERRist palka umbes 1400 inimest, kellest paljud on tööl lepinguga. Samas on palju neid, kes käivad majas võib-olla 1-2 korda nädalas ja on põhipalgal. Roose sõnul tuleb kogu see ahel tervikuna üle vaadata.

"Meie tugev eelistus on kindlasti see, et garanteerida täiendav ja piisav töökoormus neile, kes on palgal. Võib-olla võtta ka osa lepingulisi põhipalgale ja teistega jälle vastupidi. Paindlikkust töösuhetes, mida töölepinguseadus ette näeb, on vähe kasutatud," tunnistas ta.

Kui aga rääkida palkadest, siis sellele kulus ERRis eelmise aasta eelarvest 54,8 protsenti. "Tuleb arvestada sellega, et eriti televisiooni, aga ka raadio tootmine on kulukas. Eriti kui ta tehakse vanade investeeringute baasilt ehk et televisiooni programmi tootmiseks pole raha pikki aastaid juurde antud," rääkis Roose. "Selline planeerimismeetod on viinud selleni, et meil aastaid on kolm kuud suvel televisioonid kordussaated. Meil on vaja rohkem raha programmidesse, et teha paremaid programme. Investeerinud on meil pidevalt alarahastatud."

Kelle laulu laulab?

ETV vaatajale pole kindlasti märkamata jäänud see, et mitme programmi puhul on näha lisarahastajaid (näiteks Liivimaa lihaveis), mida võib käsitleda sisuturundusena. Kes selliseid lepinguid sõlmib?

"See on üks asi, mis võiks ja peaks muutuma," oli Roose veendunud. Ta kirjeldas senist, viimase kümne aasta praktikat, mis on käinud nii, et kõigepealt lepitakse kokku enam-vähem mingid programmimahud. Seejärel ütleb ETV juht, et tahaks umbes sellist uudistesaadet ning annab produtsendile selleks mingi summa. Summa raames toimetab produtsent omatahtsi ja sõltumatult. "Võib-olla see sõltumatus ongi juba nii suur, et ka produtsendid, keda on meil majas kahekohaline number, tulevad oma ettepanekutega," nentis ta.

Kui idee on huvitav, aga majas raha ei ole, siis produtsent ütleb, et leiab selle raha. Roose hinnangul võiks sel juhul olla mõõdik pigem kvalitatiivne. "Kui meil ei jätku raha, pool päevast on kordused, eetris on tühja ruumi ja keegi tuleb hea ideega, siis võetakse see ju vastu."

Aga legend lisaraha ümber on suurem, kui see asi tegelikult on, rõhutas Roose. Summad, mis seal liiguvad, on 3-4 protsenti aastaeelarvest. Loomulikult talle meeldiks, kui see paar protsenti tuleks riigilt juurde…

Rääkides aga sponsoritest ja sisuturundusest, siis on saate lõputiitrites ikka öeldud, kes abistas, rahastas ja toetas, selgitas Roose. "Enamus lisasaadetest programmis on tegelikult rahastatud ministeeriumite poolt, kes tahavad mingile spetsiifilisele rühmale juhtida tähelepanu. Igas ministeeriumis on selleks oma PR-osakonnad ja vahendid."

Leedukate huvitav mudel

Samas kõlab veidi imelikult jutt, et raha ei jätku, kui eelarvesse tuleb niigi ligi 40 miljonit riigilt ning lisaks annavad raha veel ministeeriumid ja sihtasutused? "Ka sellepärast peame me efektiivsed olema," selgitas Roose. "Ma ei pea hetkel mõistlikuks minna, käsi pikal, ja küsida lisaraha. Kõigepealt tuleb meil endal tuba korda teha. Uudistetoimetuse ühendamisel on ERR olnud väga edukas. Viimase kahe nädalaga on sellest jäänud vale mulje, kuid see on toimunud juba eelmise juhatuse ajal." Roose sõnul on "Aktuaalne kaamera" jäänud võib-olla natuke ebaõiglaselt kõrvale uudistetoimetuse teiste protsesside juures, mis on läinud väga edukalt.

Küsimus on tema sõnul laiem - kas, kuidas ja millises vormis on üldse vaja avalik-õiguslikku ringhäälingut kui sellist, mis on olemas kõikides Euroopa riikides. "Kindlasti ei saa öelda, et ERR on selle tõttu kõige kuulatavam, et meil on kõige rohkem raha. Meie eelarve on 35 miljonit eurot. Soome YLE eelarve on 508 miljonit," tõi Roose kõlava näite. Kui võrrelda seda rahvaarvu või riigieelarve arvuga, siis Eesti maksumaksja maksab nii absoluudis kui suhteliselt väga vähe, selgitas Rooose.

Aga tulles võrdlustega veidi rohkem tagasi maa peale, nentis Roose, et Läti rahvusringhääling saab eelarvest sisuliselt sama summa ja nende vaatajate-kuulajate numbrid on palju väiksemad.

"Leedu läks eelmisel aastal, kui ma ei eksi, üle teisele rahastamismudelile, kus seoti ära promillide-protsentidega rahastamine aktsiisist ja tulumaksust, mis olid üle-eelmise aasta põhjal võetud ülejärgmiseks aastaks," rääkis Roose ja jätkas: "Selle mudeli puhul oli täpselt teada, mis oli eelmise aasta riigieelarve ja on stabiilne rahastamine. Alati võib ka öelda, et 1,5 protsenti on palju - teeme 1,4. Situatsioonis, kus see juba toimub, ütlen, et jälgime hoolega Leedu mudelit. Aga esimesed märgid näitavad, et see mudel on väga mõistlik."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    09. November 2017, 14:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing