Autoliisingud püstitavad uusi tippe

10. november 2017, 06:00
Septembri lõpu seisuga on Eestis tänavu liisitud pea 20 000 uut ja kasutatud sõiduautot.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171110/NEWS/171109696/AR/0/AR-171109696.jpg

Eesti inimesed ja ettevõtted liisivad rohkem autosid kui kunagi varem. Liisingufirmade kinnitusel on tegu loomuliku kasvuga ja pole põhjust ülekuumenemise pärast muretseda.

Tänavu esimese üheksa kuuga ulatus sõiduauto liisingute uusmüük 433,7 miljoni euroni. Võrdluseks müüdi buumi tippajaks jäänud 2008. aastal 12 kuuga 466 miljoni eest, selgub Eesti Liisinguühistute Liidu statistikast.

 „Keskmine finantseeritav sõiduk on tõesti juba paar viimast aastat järk-järgult kallinenud. Nii uus kui ka kasutatud. Ka eraisikute seas,“ möönis AS SEB Liisingu tegevdirektor Rein Karofeld.

Ka UniCredit Leasingu juhataja Rainer Moppel viitas, et kuigi võrreldes 2008. aastaga on keskmine finantseeritav summa sõiduki kohta 3000-4000 eurot tõusnud, ei saa öelda, et liisitakse rohkem luksussõidukeid. „Pigem on autode hinnad ajas kasvanud ja võrreldes kümne aasta taguse ajaga maksavad analoogsed mudelid praegu kindlasti rohkem,“ sõnas ta.

Ka Swedbanki eralaenude portfelli juht Kersti Arro viitas, et kallimad autod tähendavad  suuremaid liisinguid. Kui 2008. aastal oli keskmine liisingusumma eraisikute puhul 13 300 eurot, siis tänavu ulatub see 16 700 euroni. Kui juurde liita juriidiliste isikute liisingud, jääb suurusjärk samaks (15 900 pealt 19 600 peale). „Ostetava vara puhul saab välja tuua, et sel aastal on mõnevõrra kasvanud linnamaasturite osakaal, kuid ilmselt on see mõjutatud uute mudelite turuletulekust,“ lisas ta. 

Üldjoontes kasvab liisingfinantseerimine Arro kinnitusel muude laenamislahendustega sarnases tempos – üheksa kuu arvestuses on aastane kasv ca 18-19%. Ka Moppel möönis, et liisimise kasv on otseses seoses majanduse heaoluga - eraisikute sissetulekud on kasvanud ning sama on juhtunud ka nende julgusega kestvuskaupade soetamiseks, tõdes ta.

Vastakad seisukohad

Uusmüügi kõrval on jõudsalt on kasvanud ka liisinguühistute laenuportfell. 2008. aastal 1,11 miljardini küündinud laenujääk kukkus 2011. aastal 717,7 miljonini, kuid on tänavu III kvartali lõpuks tõusnud juba 1,18 miljardini. Kokku on mulluse ja tänavuse septembri lõpu seisuga sõidukite laenuportfell kasvanud ca 12%.

Võrreldes kümne aasta taguseid aegu tänasega, kasutatakse praegu autode soetamisel liisingut vähem, tõdes Moppel. „Paljudel firmadel ja eraisikutel on võimekus sõiduk koheselt välja osta,“ kinnitas ta, lisades, et kuigi turumaht on 2008. aastaga võrreldes samas suurusjärgus, sõlmitakse tänavu uusi liisingulepinguid selgelt vähem.

Arro aga väitis, et kui 2008. aastal finantseeriti uute autode ostu liisinguga 75% juhtudest, siis tänasel päeval ulatub sama näitaja 80%ni. „Saab öelda, et kindlasti ei ole tegemist inimestele üle jõu käiva laenamisega,“ kinnitas Arro, viidates, et täna hoitakse laenude väljastamisel selgelt konservatiivset joont. Samuti on tema sõnul tänapäeval võetud finantskohustused kindlasti hoolikamalt läbi mõeldud kui buumi ajal. Kui 2008. aastal võeti liisingusse 22 000 autot, siis tänavu võetakse 20 000, prognoosis Arro.

Laenajatega probleeme pole

Tänavuse aasta esimese üheksa kuuga on eraisikud võtnud kanda 215 miljoni eest liisinguid. 2008. küündis liisingmüük 236 miljonini. Moppeli sõnul on see tänases majanduskeskkonnas normaalne maht. Ka nii-öelda hapuks läinud laene on Moppeli sõnul UniCreditil vähe. „Portfelli kvaliteet on väga heal tasemel. Võlglaste osakaalu suurenemist autoliisijate hulgas ei ole märgata,“ sõnas ta. Ka Arro sõnul on makseraskustes liisinguvõtjate osakaal minimaalne. Seda kinnitab ka liisinguühistute statistika – üle 60 päeva tähtajaks tasumata jäänud sõiduauto liisingunõuete jääk moodustab turu koondportfellist 3,6 miljonit eurot ehk 0,3%. Arro sõnutsi on eraisikute arvestuses üle kahekuise võlgnevusega liisijaid vaid 0,01% kõigist klientidest.

Konkurentsi liisingufirmade vahel hindasid nii Arro kui ka Moppel aktiivseks ja tihedaks. „Väike eelis on neil liisingufirmadel, kelle emapankadel on suurem kliendibaas,“ möönis Koppel, kuid lisas, et alati tasuks liisingupakkumisi uurides turul ringi vaadata. „Väiksematel teenusepakkujatel on ambitsiooni kasvada ning klientidele paindlikumaid ja kiiremaid lahendusi pakkuda,“ kommenteeris ta.

Kasv jätkub, tempo raugeb

„Numbritest rääkimata julgen ennustada mõõdukat kasvu ka aastaks 2018,“ arvas Karofeld ja viitas, et ka uuest aastast rakenduvad maksumuudatused pigem soosivad seda, et eraisikute liisitud autode arv kasvab. Rõõmu valmistaks Karofeldi sõnul just mõõdukas, viieprotsendiline kasvutempo. Moppel prognoosib järgmiseks paariks aastaks aga 7-8% turukasvu. Arro arvates kasv küll jätkub, kuid mitte senises tempos.

Piiri ja suure lombi taga

Üle 85 protsendi Suurbritannias ostetavatest uutest autodest on Suurbritannia liisingufirmade liidu FLA andmeil finantseeritud laenudega. Võrdluseks ulatus 2009. aastal sama näitaja pisut üle 50 protsendi, vahendas Bloomberg.

Teisel pool Atlandi on pangad asunud autolaenuturult tagasi tõmbuma, kartes, et tarbijad on endale võtnud rohkem kohustusi kui nad kanda suudavad, kirjutas juba maikuus Financial Times. Tänavu teise kvartali lõpuks tõusis New Yorgi Föderaalpanga andmeil kogu USA autolaenude portfell 1,16 triljoni dollarini, mis tähendab 2010. aastaga võrreldes 70protsendist kasvu. Juuli lõpu seisuga on autolaen 107 miljonil ameeriklasel. Tegu on rekordiga – veel kümne aasta eest ei ületanud laenajate arv 80 miljonit.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    09. November 2017, 17:22
    Otsi:

    Ava täpsem otsing