Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsiisitõus tõotab lüüa eelarvesse hiigelaugu
Valitsuse aktsiisipoliitika tõotab tekitada eelarvesse tulu asemel hoopis hiiglasliku augu.Foto: PantherMedia/Scanpix
Kui valitsus praegust aktsiisipoliitikat jätkab, on 2018. aasta lõpuks vaja leida katet mitmekümnele miljonile eurole, mõnel hinnangul ulatub auk laekumata käibemaksu arvestades isegi 80 miljoni euroni, kirjutas Ärileht.
Mullu novembris panid valitsejad koalitsioonilepingusse kirja, et õlle, siidri ja veini aktsiisi lisatõstmine toob tänavu eelarvesse 25 ja järgmisel aastal 58 miljonit eurot lisatulu, 2019. ja 2020. aastal veelgi rohkem.
Alkoholitootjad pidasid juba siis seda arvutust liiga optimistlikuks ja aasta hiljem selgus, et neil oli õigus. Rahandusministeerium korrigeeris arve allapoole, kirjutas Ärileht.
Tegelikkus on olnud veelgi kurvem. Üheksa kuuga koguti aktsiisi vaid 58,6% plaanitust (161,945 miljonit eurot eelarves plaanitud 276,417 miljonist). Isegi septembris tehtud aasta „miinimumprogramm” 238 miljonit tundub saavutamatu – selleks peaks oktoobrist detsembrini iga kuu laekuma poole rohkem aktsiisi kui septembris.
Kuid riik ei muretse, kirjutab Ärileht: rahandusministeeriumi sõnul on tänavune puudujääk tulnud sellest, et alkoholitootjad jõudsid eelmise aasta lõpus pärast kiirendatud aktsiisitõusust kuulmist varusid soetada. Seetõttu läks see maksuraha eelmisse aastasse – hinnanguliselt 26 miljonit eurot.