Mitu haiglat Eestisse mahub?

Samas on öeldud, et piisaks ka vaid Põhja-Eesti Regionaalhaiglast (PERH) ja kliinikumist.

Kui maailma maastaabis mõelda, siis 1,3 miljonit inimest suudab ära ravida ka vaid üks haigla, sest suurlinnades just sellised suhtarvud valitsevad, kirjutas arstide väljaanne Meditsiiniuudised.

Tulevase Tallinna Haigla eestvedaja Sven Kruup ütleb, et Viik kordab vaid seda, mida ligi 20 aastat tagasi ütlesid haiglavõrgu arengukava HVA koostanud väliseksperdid. Aktiivravi haiglate areng liigub ravikeskuste ehk tehnoloogiakeskuste kontsentreerumise suunas ja esmatasandi arstiabi areng jälle vastupidiselt kogukonnale lähemale. “Muutuste katalüsaatoriks on sealjuures personali arvu vähenemine, tehnoloogia võimsuse ja hinna kasv ning patsientide teadlikkuse ja vajaduste kasv, samuti vananemine,” võtab Kruup põhisuundumused kokku.

Haiglate Liidu juht Urmas Sule, kes juhib Pärnu haiglat, pole ühe-kahe haigla perspektiivist sugugi vaimustunud. Tema sõnul on liiga kitsas vaade katsuda öelda, mitu haiglat Eestis peaks olema. “Tervishoidu tuleb planeerida võrgustikuna ja võrgustik peab olema üles ehitatud koostööpõhiselt. Üks on aga selge – seal, kus praegu on haiglad, need on maakonnakeskused, peab inimene ka tulevikus 24/7 abi saama,” ütleb Sule. Ta lisab, et milline abi see on ja kuidas saab on korraldatud, on eraldi väljakutse.

Sule hinnangul tuleb tervishoiusüsteemi planeerida terviklikult toimiva mudelina, kuhu oleks sisse kirjutatud kõigi tasemete motivatsioon teha koostööd.

Kui Eestisse mahukski ekspertide hinnangul vaid 1–4 haiglat, siis ainuüksi Tallinnas on neid juba neli: Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK), Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) ja Tallinna Lastehaigla. Mõne aasta pärast peaksid küll ITK ja LTKH liituma Tallinna Haiglaks, kuid ikkagi jääks pealinna kaks suurt haiglat. Kui mõistlik see on?

Tervishoiuekspert professor Raul-Allan Kiivet ütleb, et Tallinna uue haiglakompleksi ehitamine ja sinna Ida- ja Lääne-Tallinna haiglate pädevuste koondamine on igati õige. “Samas tuleks riigi tasemel otsustada tööjaotus PERHi ja Tallinna Haigla vahel, et vältida dubleerimist,” ütleb Kiivet. Ta toob näite, et onkoloogia ja kardiokirurgia koos invasiivse kardioloogiaga on selgelt PERHi pädevus ning silmahaigused ja naistehaigused koos sünnitusega Tallinna haiglate rida. Samuti tuleb ehitusmahtude ja investeeringute planeerimine Tallinna Haigla tarvis teha Põhja-Eesti tervikpilti arvestades ning enne projekteerimisega alustamist. “Kahe keskuse ülalhoidmiseks Tallinnas nimetatud erialadel ei jätku meil tulevikus ei personali ega haigeid, rahast rääkimata,” on Kiivet veendunud.

Tsentraliseerimist pooldab ka PERHi juht Agris Peedu, kes toetas seda protsessi riigireformi raames juba rahandusministeeriumis töötades. “Loomulikult ei saa valimatult kõike ühendada ning analüüs peab olema põhjalik. Esmalt – näiteks Tallinnas asuvate haiglate tsentraliseerimine administreerimise tasandil. Siin näen kindlasti võimalusi ja nõustun Ado Viigiga,” ütleb Peedu.

Esmalt peab ta vajalikuks linnahaiglad ühendada ja teiseks jääb talle arusaamatuks, miks need üldse kohalikule omavalitsusele kuuluvad, kui linn eraldiseisvalt haiglatesse ei panusta ja raha tuleb ikkagi vaid haigekassa kaudu riigilt. Küll võiksid aga omavalitsuse esindajad jääda haigla nõukogusse.

Peedu leiab, et ka Tallinnas võiks tekkida ühtse administreerimisega haiglavõrk, mis võimaldaks tervikuna haiglate tasandil arvestada ravivõimekuse ja patsientide vajadustega ning vähendaks nii mõnelgi erialal dubleerimist. Ühendada saaks ka hanked, raamatupidamise, e-lahendused, samuti saaks ravikvaliteeti ühiselt arendada. Personali osas näeb Peedu ennekõike võimalust personali mobiilsust suurendada. Samas Tallinnas ainult ühe n-ö füüsilise haiglakompleksi mõtet Peedu siiski ei toeta, seda ennekõike lähtudes Tallinna suurusest, elanikkonna arvust, patsiendi mugavusest ja ravi kättesaadavusest. Unustada ei saa ka turvalisust – võimalikku hädaolukorda ja tulekahju.

Territoriaalset lahusust pooldab ka Sven Kruup, kelle sõnul PERHi ja Tallinna Lastehaigla linnak paikneb u 19 hektaril. Ta toob võrdluseks kliinikumi, mille alla jääb 22,5 hektarit. Tallinna Haigla hakkab teenindama veerandit Eesti elanikkonnast.

“Ainuüksi kavandatava Tallinna Haigla tegevusmaht on aga 15% suurem kui kliinikumil ja 30% suurem kui PERHil. Seega peaks sellise superhaigla (PERH + Tallinna Haigla) kinnistu olema vähemalt 40 hektari suurune ja sinna peaks mahtuma 200 000–250 000 m2 suurune haiglakompleks,” räägib varem PERHi juhatuse liikmena töötanud Kruup.

Ta lisab, et selline linnak läheks maksma vähemalt 500 miljonit eurot ja selle sisustamine tehnoloogiaga veel 150 miljonit, mistõttu pole mõistlik PERHi ja tulevast Tallinna Haiglat omakorda liita. “Eelöeldust lähtuvalt – ei ole vaja mõlemat kätt toppida ühte taskusse, piisab, kui mõlemad käed teevad probleemi lahendamiseks koostööd. Riigi ja linna osalemine võrdsetel alustel kõigi Tallinna haiglate juhtimises oleks parim garantii heaks koostööks, ratsionaalseks rolli jaotuseks ning efektiivsete investeerimisotsuste langetamiseks Põhja-Eesti tervishoius,” leiab Kruup. Riigi ja linna roll jaguneb Põhja-Eestis võrdselt, sest pool Tallinna haiglate patsientuurist pärineb Tallinnast ja Harjumaalt ning teine pool mujalt Eestist.