Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EAS: tööjõupiirangud takistavad välisinvesteeringuid
Probleem on tööjõu vähesus ning piirangud välistööjõu värbamiseks, tõdes EASi juht Alo Ivask.Foto: Andres Haabu
EAS tõdes, et investeeringuid Eestisse pärsivad piirangud võõrtööjõu riiki toomiseks ning et riigi maksupoliitika mõjutab väga palju atraktiivsust välisinvestorite silmis.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tutvustas eile Riigikogu väliskomisjonile peamisi väljakutseid välisinvesteeringute riiki meelitamisel. EASi juhatuse esimees Alo Ivask märkis, et Eestil on kahtlemata väljakutseid, mis võivad pidrudada välisinvestorite huvi.
"Olulisemad neist on tööealise elanikkonna vähenemine ja piirangud välistööjõu värbamiseks ning elektrienergia hind, mis on Eestis võrreldes Põhjala riikidega kõrgem," rääkis EASi juht pressiteate vahendusel.
Tema sõnul peavad nii poliitikakujundajad kui ka elluviijad – sealhulgas EAS ise – juba täna arvestama, et euroraha vähenemise valguses ja tihedas konkurentsis teiste riikidega tuleb teha selgeid strateegilisi valikuid ekspordi ja välisinvesteeringute edendamiseks, et riigina ka tulevikus majanduslikult edukas olla.
EASi välisinvesteeringute keskuse direktori Allan Seliranna sõnul on välistööjõudu värvanud või valmis värbama umbes 40% ettevõtetest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tööstus-energeetika, ehitus- ja loomemajandussektoris.
"Peame arvestama, et võistleme välisinvesteeringute osas teiste riikidega, mis tähendab, et riiklik maksu- ja tööjõupoliitika saadab väga tugeva sõnumi potentsiaalsetele välisinvestoritele,“ nentis Selirand pressiteates.
Välisinvestorite meelitamise kohta märkis ta, et olulised on äridelegatsioonide ja investorite visiidid Eestisse, mis annavad võimaluse meie ärikeskkonna tutvustamiseks.
"EAS võtab järgmisel aastal vastu 100 delegatsiooni. Selleks, et riigil oleks võimalik mõjutada toodavaid investeeringuid parimal viisil, on vaja omada finantstööriistu alates toetustest kuni lühiajaliste paindlike erisusteni,“ lisas Selirand.
Kohtumisel riigikogu väliskomisjoniga arutati ka Eesti ettevõtete toetamist välisturgudele laienemisel. EASi ettevõtluse keskuse direktori Tanel Rebase sõnul on sihtasutuse eesmärk kaardistada ambitsioonikad ja ekspordipotentsiaaliga Eesti ettevõtted ning aidata neid strateegia, ärimudeli ja protsesside tõhustamisel ning välisturgudele laienemisel.
Ta lisas, et Eesti ettevõtted on selgelt väljendanud, et nad vajavad enim abi välisturgudele sisenemisel. „Kui ärimudeli ja strateegiaga saavad ettevõtted ise hakkama, siis välisturgudele laienemisel ja õigete kontaktide leidmisel oodatakse suurimat tuge,“ nentis Rebane. EASi juhi Alo Ivaski sõnul plaanib sihtasutus lähiajal kohtuda kõigi parlamendis esindatud erakondade, valitsuse liikmete, ministeeriumite ja partnerorganisatsioonide esindajatega, et arutada olulisi aspekte Eesti majandusarengu hoogustamisel. EASi juhid on juba kohtunud Riigikogu majanduskomisjoni ja väliskomisjoni ning Keskerakonna fraktsiooniga.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.