Kohtutäituri nõuded maanduvad avalikus postkastis

Ei andmekaitseinspektsioon, kohtutäiturite koda ega ka kaubanduskoda pea seda isiklike andmetega hoolimatuks ümberkäimiseks – vastupidi, andmete lekkimise eest peaks nende sõnul vastutama hoopis kirja saaja ehk tööandja ise.

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro selgitas, et kohtutäitur võib võlgniku tööandajaga ühendust võtta täitemenetluse seadustikus toodud tingimustel. „Näiteks on kohtutäituril õigus pöörduda võlgniku tööandja poole seoses sissetuleku arestimisega. Aga ka selleks, et nõuda tööandjalt teavet võlgniku asukoha või kontaktandmete kohta,“ rääkis ta.

Iro sõnul pole võlanõuete üldmeili aadressile saatmine andmete pahatahtlik levitamine seepärast, et kohtutäitur ei saa alati enne tööandjaga kontakti võtmist teada, millise inimese poole konkreetselt ja millistel kontaktidel tal ühe või teise ettevõtte puhul pöörduda tuleb.

Paljudel ettevõtetel ei ole Iro sõnul teised kontaktid peale üldmeiliaadressi ja -telefoni üldse avalikudki. Ka ametikoha mõttes võivad eri ettevõtetes selliste küsimustega tegeleda erinevad inimesed, lisas Iro. Siiski lisas ta, et peale tööandja peavad ka kohtutäiturid tegema kõik, et info võlgnevuse kohta ei jõuaks ettevõttes nende inimesteni, kellel ei ole õigust ega vajadust seda teada.

„Ettevõtete üldkontaktid ongi ju valdavalt mõeldud selleks, et nende kaudu saaks ettevõtte esindajaga ühendust, ükskõik mis küsimuses,“ ütles Iro. Tema sõnul on tööandja kohustus läbi mõelda ja töökorralduse reeglitega paika panna meilihalduse küsimused. „Näiteks kellel ja milliste tööülesannete täitmiseks on ühele või teisele aadressile tulevatele kirjadele juurdepääsu vaja ja kellel mitte, või kuidas on korraldatud sissetulevate meilide suunamine,“ selgitas ta. „Ei ole mõistlik lihtsalt igaks juhuks üldmeili kõigile töötajatele edasi suunata, kui selleks puudub töökohustustest tulenev vajadus,“ lisas Iro.

Samas on Äripäevale teada juhtumeid, kus raamatupidaja on kohtutäiturit teavitanud, et see saadaks võlanõuded teisele aadressile, kuhu pole kõigil ligipääsu, kuid kohtutäitur pole sellest kinni pidanud ja saadab kirjad endiselt üldmeilile, põhjendades, et see aadress on kirjas avalikes andmetes.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt selgitas, et raha sissenõudmine on täituri seaduslik kohustus. Selleks tehakse erinevaid toiminguid. Näiteks töötasu arestimine. Kohtutäitur saadabki tööandjale kirja ja reeglina saadetakse kiri võlgniku töökoha registris märgitud e-posti aadressile,“ ütles ta.

Hunt lisas, et seadus kohustab delikaatsete isikuandmete saladust pidama mitte ainult kohtutäiturit, vaid ka kõiki teisi isikuid, kes saavad täitemenetluse kaudu võlgniku kohta informatsiooni. „Seega peab tööandja pidama saladust,“ ütles Hunt.

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Marko Udras sõnas, et nende hinnangul on kohtutäiturite tegevus õiguspärane ja kirjade saatmine ettevõtte üldmeilile ei lähe seadustega vastuollu. „Iga ettevõte määrab ise reeglid, et üldmeilile saadetud kirjad jõuaksid õigete inimesteni ning kohtutäitur ei saa sellesse protsessi sekkuda,“ ütles ta.