Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti eelarve ELi muretsema ei pane
Eesti 2018. aasta eelarvekava on üldjoontes kooskõlas ELi eelarvereeglitega, kuigi säilib oht, et pikemas perspektiivis läheb eelarve struktuurne tasakaal paigast ära.
Eesti struktuurne eelarvepositsioon halveneb tuleval aastal -1,4%ni SKPst, selgub Euroopa Komisjoni iga-aastasest majanduskasvu prognoosist. Samas on Eesti riigivõla tase jätkuvalt alla 10% SKPst, mis on madalaim võlakoormus ELi riikide seas. Komisjoni ja Eesti hinnangud tuleva aasta majanduskasvule, milleks oodatakse 3,3 protsenti, langevad üldjoontes kokku.
Komisjoni hinnangul on Eesti eelarvekaval siiski teatavad negatiivsed riskid seoses ootustega ettevõtete tulumaksureformi ja aktsiisitõusudega kaasnevatele eelarvetuludele. Ka märgitakse hinnangus, et uuel aastal käivituv eraisikute tulumaksureform vähendab märgatavalt maksukiilu väiksema sissetulekuga isikutel.
Eesti eelarvekavale antud hinnangus märgitakse veel, et võrreldes esialgsete kavadega stabiilsusprogrammis on käesoleva aasta eelarvepositsioon Eesti prognoosis oluliselt paranenud, seda nii investeeringute edasilükkumise kui parema maksulaekumise tõttu.
Komisjon on lõpetanud euroala liikmesriikide 2018. aasta eelarvekavade hindamise, keskendudes sellele, kuidas nad täidavad stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Kas täielikult või suuremalt jaolt on reeglitega kooskõlas lisaks Eestile veel Saksamaa, Leedu, Läti, Luksemburg, Soome, Holland, Iirimaa, Küpros, Malta ning Slovakkia. Reeglitega on tõsisemalt pahuksis kuus riiki: Belgia, Itaalia, Austria, Portugal, Sloveenia ning Prantsusmaa.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.