Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis ootab Rootsi kinnisvaraturgu?

    Rootsi kinnisvaramulli lõhkemise spekulatsioonid on kestnud aastaid, kuid alles nüüd ilmnevad esimesed märgid trendi pöördumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor oma nädalakommentaaris.

    Võttes arvesse soodsat majanduskliimat ja jätkuvat rahvastiku juurdekasvu, jääb langus Rootsis siiski tagasihoidlikuks. Küll võib aga oodatav ehitusturu aeglustumine negatiivselt mõjutada Eesti eksportööre.
    Rootsi kinnisvaraturu jahtumise spekulatsioonideks on ainest andnud eelkõige elukondliku kinnisvara peadpööritav hinnakasv. Rootsi oli üks vähestest riikidest, kus 2008.-2009. aasta finantskriis ei toonud kaasa kinnisvarahindade langust. Korraks aeglustunud hinnakasv kiirenes niipea, kui keskpangad alustasid intressimäära kärbetega.
    Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on Eurostati koostatav eluasemehinnaindeks kasvanud ELi riikides keskmiselt kõigest 6% jagu, Rootsis aga ligi 75%. Suuremates linnades, nagu Stockholm, on elamispinnad kallinenud veelgi kiiremas tempos. Majapidamistele antud eluaseme­laenu­de portfell on sama perioodi vältel enam kui kahekordistunud, küündides kogumahult nüüdseks üle 3 triljoni Rootsi krooni. Kriitikute hinnangul on kinnisvaraturg juba ammu muutunud spekulantide pärusmaaks, mistõttu on oodatud mulli lõhkemist.
    Ehitustempo eluasemedefitsiiti ei kaotanud
    Esimesed märgid turu jahtumisest ilmnevad alles nüüd. Inimeste ootusi kinnisvara­­hindadele väljendav SEB eluasemehinnaindeks langes novembris madalaimale tasemele alates 2012. aastast. Siiski peegeldab see pigem kinnisvarahindade paigal­seisu ootust: kui hindade langust ootas 32% inimestest, siis 43% uskusid, et kasv jätkub ka edaspidi. Rootsi kinnisvara hetkeväärtust peegeldav Valueguardi eluaseme­hinna­indeks näitas oktoobris aga juba väikest langust. Müüjate ja ostjate nägemused kinnisvara õiglase turuväärtuse osas kipuvad aina enam lahknema, eriti just suurlinnades, kus varasem hinnakasv on olnud suurim. Seetõttu tuleb pidada tõenäoliseks, et väike hinnakorrektsioon Rootsi kinnisvaraturgu tõepoolest eest ootab. SEB prognoosi põhjal langeb Valueguardi eluasemehinnaindeks tänavu augustis saavutatud tipust 2018. aasta keskpaigaks 5-10 protsendi võrra allapoole. Seejärel turg küll tasakaalustub ja 2019. aastal võib taas oodata väikest hinnakasvu. Kuid miks saab langus olema niivõrd väike?
    Üks peamistest selgitustest hinnakasvu pöördumisele on turul valitsev ülepakkumine teatud kinnisvarasegmentides. Elamuehituse tempo on Rootsis tõepoolest hoogne. Esimesel poolaastal alustati töid enam kui 33 000 elukondliku ehitusprojektiga. Võrdluseks: alles 2013. aastal oli see tase enam kui kaks korda väiksem. Hinnanguliselt peaks 2017. aastal Rootsis valmima umbkaudu 70 000 uut kodu. Sellele vaatamata ei saa öelda, et viimaste aastate kiire ehitustempo oleks tekitanud turule üldise eluasemete ülekülluse. Riikliku ehitus- ja planeerimisameti Boverket hinnangul on 2020. aastani turul nõudlus 80 000 uue kodu järele aastas. Selle põhjuseks on vajadus tulla toime rahvastiku kiire juurdekasvuga, mis on osaliselt seotud põgenike sissevooluga Rootsisse viimastel aastatel. Lisaks on kiire ehitustempo väldanud suhteliselt lühikest aega – näiteks Norras on 10aastase perioodi vältel ehitatud suhtena 1000 elaniku kohta 50% rohkem eluasemepinda.
    Uued eluasemed ei vasta vajadustele
    Rootsi kinnisvaraturu ehk suurimaks probleemiks on asjaolu, et uued kinnisvara­arendused ei vasta elanikkonna tegelikule nõudlusele. Suur osa uutest projektidest on kavandatud kõrgemasse kvaliteedi- ja hinnaklassi, mida valdav enamus koduostjatest ei saa endale lubada. Maa piiratud kättesaadavus suurlinnades on motiveerinud arendajaid krunte maksimaalset väärindama, kuid klientide arv, kes on valmis luksuse eest maksma, on paratamatult piiratud. Pikemas plaanis tingib see vajaduse muutusteks nii ehitusturul, kui rendi- ja müügihindades.
    Omaette küsimus on uusimmigrantide majutamisega seotud probleemid, kellest enamus ei suuda veel pikka aega isiklikku elamispinda hankida. Hetkel lasub põgenike majutamise kohustus kohalikel omavalitsustel, kes püüavad sellega toime tulla, andes neile eelisjärjekorra ootejärjekorras üüripindadele munitsipaalmajades. See muudab omakorda üürikorteri leidmise vaevalisemaks teistele ühiskonnagruppidele, kes omavalitsuselt korterit ootasid. Jõukas ühiskonnas ei päädi see aga kuuse all ööbimisega, vaid on motiveerinud inimesi isiklikku kinnisvara soetama. Kasvavaks trendiks on saanud ka üürimajade ehitus. Kuigi uusarendustes kipub üürihind turu keskmist oluliselt ületama, ei ole tõenäoline, et korterid jääksid tühjana seisma. Valdav enamus neist projektidest on ellu viidud suurlinnades, kus rahvastiku juurdekasv on eriti kiire, andes arendajatele kindlustunde, et pindade vakantsus saab olema väga madal.
    Rikas rootslane elab üle ka halvemad ajad
    Kinnisvaraturu riskide hindamisel, tuleb arvestada inimeste majanduslikku kindlustatust, mis Rootsis on äärmiselt kõrge. Rootsi majapidamiste säästmismäär on aastaid püsinud 16% lähedal, mis on kordades kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
    Värske Credit Suisse’i raport majapidamiste finantsvarade kohta hindab keskmise rootslase varade väärtuseks umbes 220 000 eurot, mis teeb neist ühe maailma kõige jõukama rahva. See tähendab, et keskmine rootslane on võimeline üle elama ka raskemad ajad majanduses. Lisaks tuleb märkida, et kuigi eraisikute võlgnevuse kasv on kohati peadpööritav, püsivad igakuised laenukulud madalate intressi­määrade tõttu endiselt tagasihoidlikud, moodustades ajalooliselt väikseima osa majapidamiste eelarves. Olukorra muutumist lähiajal ei ole ette näha. Näiteks on Rootsi keskpank sõnaselgelt välja öelnud, et nemad kinnisvara hinnarallisse intressimäärade tõstmise teel sekkuda ei kavatse.
    Probleemid Eesti eksportööridele?
    On muutunud väga tõenäoliseks, et oodatav hinnakorrektsioon jahutab ehitussektori kasvutempot. SEB prognoosi kohaselt kahaneb eluasemeehituse panus Rootsi sisemajanduse kogutoodangu kasvus tänaselt ühelt protsendilt 2018. aastaks nullini ja 2019. aastal koguni pidurdab SKP kasvu -0,5 protsendi võrra. Lisaks aeglustub mõnevõrra ka eratarbimise kasv.
    Ehkki Rootsi enda majandust aitab tasakaalustada tööstustoodangu ja ekspordi tõus, põhjustab ehitustempo raugemine tõenäoliselt meelehärmi paljudes Rootsi kaupa eksportivates Eesti ettevõtetes. Nimelt on just Rootsi suur nõudlus olnud üks peamisi tegureid, mis viimastel aastatel soosinud Eesti puidu- ja mööblitööstust. Tänavu on Rootsi eksporditud 24% kõigist valmismajadest, 37% töötlemata puidust ja 22% madratsitest ja vooditest. Õnneks on ettevõtted riske silmas pidanud ja püüdnud müüki laiendada ka mujal, näiteks Saksamaal. Küll tuleb tõdeda, et turu suurust, jõukust ja geograafiat silmas pidades on Rootsi Eesti ettevõtete jaoks üks kõige atraktiivsematest sihtturgudest. Kindlasti pole põhjust Rootsi turu aeglustumist aga ka liialt mustades toonides näha, kuna ehitustempo jääb seal jõudsaks ka lähiaastail.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.