Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kusmin: RKASis on rollikonflikt sees

RKASi uus juht Kati KusminFoto: Peeter Langovits, Postimees/Scanpix

Riigi Kinnisvara ASis on teatud rollikonfliktid sees, lausus intervjuus Äripäeva raadio hommikuprogrammile Kati Kusmin, kellest saab esmaspäeval ettevõtte uus juhatuse esimees.

Järgneb intervjuu Kati Kusminiga.

Astute ametisse, mis eeldatavasti tähendab üsna palju meedias figureerimist, peate andma aru tigedate riigiasutuste juhtide süüdistustele, et te võtate neilt nii palju raha. Olete selleks valmis?

Avalikkuse tähelepanu mulle võõras ei ole, ka erinevates börsiettevõtetes olen olnud päris palju kõneisikuks, nii et see on tuttav teema.

Missugused eesmärgid nõukogu teile püstitas, kui räägime kasumieesmärkidest?

On tegutsenud juhatuse liikmena börsiettevõtetes Silvano Fashion Group ja Baltika, juhatuse esimehena ETKs ja Kalevis ning erinevatel juhipositsioonidel Tallinna Kaubamajas, Reval Hotelligrupis ning Hotell Olümpias.
Riigi Kinnisvara ASis (RKAS) kehtivad tema juhatuse esimehe volitused ettevõtte põhikirja kohaselt kolm aastat.
RKAS on 2001. aastal riigi kinnisvara tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti riigile kuuluv 218 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte. Aktsiaid valitseb rahandusministeerium. RKAS annab tööd üle 250 inimesele.

Vaatamata sellele, et RKAS on sajaprotsendiliselt riigile kuuluv ettevõte, siis on ta ikkagi aktsiaselts, mis tähendab tavapäraselt kasumitaotlust. See on üks eesmärkidest. Aga põhiline suund, mis riigi kui omaniku esindajaga on läbi räägitud, on see, et kui aastal 2001 Riigi Kinnisvara loodi, oli tema põhieesmärk olla parim riigi kinnisvara haldaja ja selle vara säilitaja.

Tegelikult peaks olema eesmärk vara kasvatamine. Samuti Riigi Kinnisvara vastutusel kinnisvaraprotsessi tempo tõstmine. See protsess peaks kiirenema ja praegu on suurusjärk miljon ruutmeetrit kinnisvara, mis võiks veel Riigi Kinnisvara bilanssi tulla.

See on põhiline. Aga teise suunana, millele viitasite, on päris palju kommunikatsioonihäired ka meedias olnud. Kindlasti on seal võimalik palju ära teha, et just partnerite, riigiasutustega, asjad selgeks rääkida ning mõlema poole ootused arusaadavaks teha. Ei pea olema selliseid häireid, mis meedia veergudel lahendusi leiavad.

Aga ikkagi, kas tulevate aastate kasumieesmärgid on paigas?

Esimesel koosolekul detsembris kindlasti seisabki ees just järgmise aasta eesmärkide täpsustamine. Praegune juhatus on kindlasti juba mingi materjali ette valmistanud, aga konkreetsetest numbritest ma täna veel rääkida ei saa, need ei ole veel kokku lepitud.

Riigi Kinnisvara ASi puhul on toodud välja kinnisvara haldamine. Äripäev oma juhtkirjas on öelnud, et see ei ole küll asi, mida peab tingimata riik tegema. Milline on teie arvamus Riigi Kinnisvara ASi tulevikust, millise osa sellest võiks anda erakätesse, viia üldse börsile?

Mulle teada on rahandusministeerium tellinud analüüsi, et milline see Riigi Kinnisvara vorm võiks üldse olla. Kas praegusel kujul jätkata või mitte. Tõepoolest, Riigi Kinnisvara ASis on teatud rollikonfliktid sees. Aga ootaks ära selle uuringu tulemused.

Aga kui vaadata seda vara koosseisu, siis kõik ei ole tõenäoliselt börsikõlbulik, seal on ka päris palju sellist eriotstarbelist kinnisvara, mis tõenäoliselt ei peaks olema börsil kaubeldava ettevõtte osa.

Millal see analüüs valmib?

Ma täpset kuupäeva ei oska öelda, tean, et see on suhteliselt lõppjärgus. Kas nüüd sellel või järgmisel aastal, aga kuna see on avaliku huvi objektiks, siis kindlasti selle tulemusest ka räägitakse.

Seega te võite uue juhina hoopis hakata RKASi tükkideks jagama?

Ei tea, võib-olla jääb ta tervikuks ja võib-olla seal on mingisuguseid nüansse vaja parandada enne. Igal juhul tuleb see vara üleandmise protsess lõpuni viia - seda (tükkideks jagamist – toim) ei saa teha nagunii poole pealt.

Mida Patarei vanglaga peale hakata?

Patarei vangla on viimastel päevadel aktuaalseks muutunud, kuid mul ei ole piisavalt detailset infot selle kohta seisukohta avaldada. Saan aru, et see on Euroopa mõistes unikaalne objekt, kindlasti oleks huvi, et see saaks korda, säiliks ja oleks võimalikult suures avalikus kasutuses. Aga et täna öelda, millal, mida, mis vormis, puudub mul piisav info vastamiseks.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.