Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Masinatöösturid pakuvad tööjõukriisile lahendusi

    Metallifirma Zircon Group juht Aleksander KuzinFoto: Andras Kralla

    Masinatööstuses annab tööjõupuudus end valusalt tunda: tööturule tulevate noorte spetsialistide kasin erialane ettevalmistus muudab olukorra veelgi lootusetumaks. Milline oleks lahendus, et rasketööstus Eestis täielikult välja ei sureks?

    Zircon Group OÜ juht Aleksander Kuzin nentis, et terve sektor puutub iga päev tööjõuprobleemidega kokku. Noorte spetsialistide erialane ettevalmistus on nõrk või keskpärane. Paraku on just noored masinatööstuse ainus lahendus, sest kvalifitseeritud spetsialistid on kõrgelt hinnatud ka teistes riikides ning neid on raske kohale jääma meelitada. Ei jää üle muud, kui otsida talente juba koolipingist ja neist ise spetsialistid kasvatada. 
    “Masinaehitus on kapitali nõudev tööstusharu ning meil on keeruline teiste sektorite palkadega konkureerida – näiteks IT või avaliku sektoriga, mille populaarsus noorte seas pidevalt kasvab,” tõdes Kuzin.

    Tänapäevased ettevõtted vajavad lisaks inseneridele ka masinaspetsialiste ja tehnikuid, keda koolitavad kutsekoolid ja rakenduskõrgkoolid.

    Füüsilise töö ja intellektuaalse töö erisus enam ei kehti – vaja on nii käsi kui ka pead.

    Masinad teevad suure osa tööst, kuid masinaosade vahetamine ja korrashoid vajab endiselt manuaalse töö oskusi.

    Vastutus on suur – üks vääratus programmeerimisel võib rikkuda kogu masinavärgi.

    Metallivaldkonna spetsialistid on Eestis kõrgelt hinnatud – nende vastutusala on tootmise ladusus ja standardite vastavus Euroopa kriteeriumitele.

    Allikas: Piret Merimaa, CUTform OÜ

    Pikaajalise, motiveeritud ja lojaalse tööjõu leidmine on iga aastaga üha suurem väljakutse ka metalldetaile tootvale CUTform OÜ-le. Kuna Eesti on välistööjõu sissetoomise küsimuses võtnud väga jäiga poliitika, siis ei jäägi ettevõtetel juba lähitulevikus muud üle, kui kohvrid pakkida ja tootmine teise riiki kolida. Suured ettevõtted vajavad kvalifitseeritud tööjõudu praegu, mitte aasta pärast.
    “Töötajate motiveerimine suuremate palganumbritega on lühinägelik lähenemine. See on määratud varem või hiljem läbi kukkuma. Spetsialistide koolitamine võtab terve aasta ja palganumbrid – kui tahes suured – seda protsessi ei kiirenda,” nentis personalijuht Piret Merimaa.
    Noore tööjõu kaasamine pole sugugi lihtne. Esmalt on ülikooliprogrammid ja turu tegelikud vajadused omavahel pahuksis. Pealegi pole ülikoolist saadud teadmiste baas piisav, et neid kohe inseneritöös rakendada. “Puudub arusaam töötlemise tehnoloogiatest, teadmised täppismehaanikast on napid. Koostöö ülikoolidega on samuti ebapiisav. Praktikasüsteem on ebamäärane,” loetles Kuzin puudusi.
    Juba kooli ajal tööpraktikale
    Merimaa sõnul aitaks lõhet teooria ja praktika vahel vähendada, kui tulevased spetsialistid veedaksid õppeajast vähemalt kolmandiku tegelikes töötingimustes kutset omandades. Ja siin ei ole silmas peetud mitte õppeklasse, vaid tööd tootmisettevõttes kohapeal. “Ettevõtete ja ülikoolide koostöö oleks tõhusam, kui õppekavad saadaksid õpilased teooriatundide arvel reaalsele tööle. Nii oleks tagatud parem ettevalmistus tegelikuks eluks,” pani Merimaa ette.
    Lisaks peab muutuma stereotüüpne arusaam, et juhid on kõrgemalt tasustatud kui tehnilised spetsialistid. “Kui rääkida noortele tootmissektori keskmisest kõrgematest palkadest, siis julgustaks see rohkem keskkoolilõpetajaid ülikoolis tehniliste erialadel edasi õppima,” on Merimaa veendunud.
    Kus on lahendus?
    Kuzin näeb ühe võimalusena luua ülikoolidesse andmebaas ettevõtetest, kes pakuvad praktikakohti. “See annaks ülevaate, millised praktikakohad on saadaval ja kui palju neid üldse on. Lisaks võiks tööturule sisenevatel noortel olla soovituskirjad ülikoolist, milles oleks välja toodud eraldi igaühe tugevad küljed, võimed ja millises suunas ta edasi liikuda võiks,” selgitas Kuzin.
    Merimaa leidis, et tööjõupõuda aitaks leevendada see, kui vaadata üle firmasisesteks koolitusteks mõeldud eurotoetuste süsteem. “Metallitööstuses on summad eraldatud vaid eestikeelseks täiendõppeks, kuid tööjõu kaasamise seisukohast oleksid kasulikud ka vene- ja inglikeelsed koolitused. Nii oleks uks avatud nii EList kui idanaabrite poolt tulevatele töötajatele,” põhjendas ta.Lisaks võimaldaks see tema sõnul luua võõrkeelseid õppeprogramme, mida viiksid läbi vastavad koolitajad.
    “Kahe-kolmekümne aastaga on tootmise iseloom muutunud ja masinad automatiseerunud. Vanade, nõukogude aega ulatuvate tootmismaneeridega harjunud töölised pole nendega kohanenud. Uut põlvkonda ei paista tootmisautomaatika lihtsalt huvitavat. Kui riik võimaldaks ümberõppekursuseid teha ka vene keeles, avaks see tee suurele hulgale kasutamata potentsiaalile,” selgitas Merimaa.

     Ülikool: oleme ettevõtted kaasanud

    Meil on ettevõtted kaasatud programmide arendusse väga tihedalt programminõukodade kaudu.

    Õppeprogrammides oleme arvestanud lisaks tudengite ja lõpetajate tagasisidele ka muutusi tehnoloogia ja tööstuse arengus. Viimastega hoiavad meid kursis erialaliidud ja ettevõtted.

    Täiesti nõus, et ettevõtjad koostöös ülikoolidega peaksid tõstma tehniliste erialade populaarsust. Samuti tuleks rohkem välja tuua vajadust insenerihariduse ja kõrgelt haritud inseneride järele, vaatamata automatiseerimisele ja tehnoloogia arengule tootmissektoris.

    Praktikakohtadest rääkides on parim tudengisait tudengiveeb.ee, kuhu ettevõte sisestab praktikasoovi ja tudengid loovad enda profiile. Lisaks on valdkonnapõhiseid praktikaportaale, mis soodustavad konkreetsetel erialadel õppivatel tudengitel praktikakoha leidmist.

    Praktika on peaaegu kõigi TTÜ rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja integreeritud õppe õppekavade kohustuslik osa. Samuti võib praktika olla magistri- ja doktoriõppe osa.

    Kristo Karjust,
    TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor
    .
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Viljar Arakas ja Robert Kitt said eelarvenõukokku
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.