Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õhk suurtöösturitele liiga kalliks ei lähe

    Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein.Foto: Andres Haabu

    Eesti juhtimisel leppisid Euroopa riigid kokku selles, missugune hakkab õhku paisatavate heitmegaaside turg pärast 2021. aastat välja nägema. Ettevõtjatele teeb uus plaan rõõmu, ent samas ollakse skeptilised, kas uus kava suudab kergitada süsihappegaasi hinda, mis on finantskriisist saati olnud ülimadal.

    Seni on üle ELi toimiva heitkogustega kauplemise süsteemi üks peamisi nõrkusi olnud see, et kvoodi hind on väga madal. Tõsi, suvisest 5 euro tasemest on see pisut tõusnud ning praegu maksab tonni süsihappegaasi õhku paiskamise õigus umbes 7,5 eurot. Näiteks kuus-seitse aastat tagasi maksis kvoot 15–20 eurot tonnist.
    Hind sõltub lisaks kliimapoliitikale ka üldisest majanduslikust aktiivsusest, tehnoloogia ja taastuvenergia arengust ning energiatõhususe eesmärkide täitmisest, selgitas juulis Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Sutt. Hind kukkuski kivina just majanduskriisi ajal ning pärast seda. Siis tekkis turule heitkoguse ühikute ülejääk, mis hoiab hinda ikka madalal.
    Siht hinnatõusule
    Üldiselt leiavad poliitikud aga, et kvoodi hind peaks olema kopsakas, igal juhul praegusest kõrgem, et motiveerida ettevõtjaid kasutusele võtma uusi vähemsaastavaid tehnoloogiaid, mitte lihtsalt formaalselt kvooti kokku ostma. Hinna tõstmine on ka äsja Eesti juhtimisel ELi ministrite vahel sõlmitud kokkuleppe üks põhilisi sihte.
    „Kõrgema hinnaga kauplemisest saavad otsest kasu ka kauplemissüsteemis osalevad riigid, kellele laekub kauplemise tulu,“ selgitas pressiteate vahendusel keskkonnaminister Siim Kiisler ja lisas, et Eestis on kvoodirahaga toetatud näiteks korterelamute energiasäästlikumaks muutmist ning väikeelamute taastuvenergialahendusi ja küttesüsteemide uuendamist.
    Eesti kaugkütteturu suurtegija Fortumi juht Margo Külaots oli ministriga ühel meelel: kliimamuutuste leevendamiseks on vaja, et kvoodid suunaks reaalselt oma hinna kaudu majandust. „Kas see kokkulepe on piisav, näitab ilmselt aeg,“ tõdes Külaots samas.
    Kasv tuleb siis, kui turg tahab
    Ka teised kvootide suurtarbijad jäävad  pigem skeptiliseks ja nendivad, et hinnad tõusevad siis, kui turg selleks valmis on. „Oleme arvamusel, et üldiselt tingib hinnataseme kõikumist ikkagi nõudluse-pakkumise vahekord ja tööstuse käekäik liidus,“ tõdes Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse aseesimees Meelis Eldermann. Ka suurde Heidelbergi kontserni kuuluva Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein ütles, et ei usu, et uus kokkulepe süsihappegaasi hinda kõvasti tõstab.
    Et hinda paisutada, lepiti Eesti juhtimisel peetud kõnelustel näiteks kokku, et uue kvoodi turule lisandumine aeglustub. Aastal 2013 jagati kõikide liikmesriikide vahel proportsionaalselt laiali 1,7 miljardi tonni jagu kvooti, millest umbes pool läks tasuta ettevõtetele, ülejäänu müügiks riikidele. Seni on kogus vähenenud 1,74% aastas, ent uue kokkuleppe järgi hakkab see kahanema 2,2% jagu aastas.
    Isegi suurem probleem juurde lisanduvast kvoodist on olnud see, et ettevõtete kontodel juba on hulganisti kvooti. EList ja ühenduse kliimareeglitest väljaspool tegutsevate konkurentidega võrdsema positsiooni tagamiseks saavad tööstusfirmad ja soojatootjad osa vajaminevast kvoodist tasuta.
    Kuna see määratakse pea kümnendiks ette, tähendas majanduskriis ka seda, et tööstustel jäi ühikuid massiliselt üle. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt rääkis juulikuus, et üle kogu Euroopa on kontodel kokku umbes 1,7 miljardi tonni eest kasutamata kvooti ehk umbes aastane varu. See survestab samuti hinda.
    Varu võetakse vähemaks
    Kvoodi maksumuse upitamiseks on juba praegu käigus niinimetatud turu stabiliseerimise reserv, millega võetakse liikmesriikidelt neile jaotatud kvooti proportsionaalselt ära, et viia praegu pakkumise poole kaldu olev turg tagasi tasakaalu. Värske kava järgi saab stabiliseerimise süsteem kõvasti hoogu juurde ning juba järgmisest aastast muutub sinna liikuvate kvootide hulk kahekordseks.
    Küll aga tõotab lepe head ettevõtjatele. „Esialgu paistab kokku võttes, et on leitud hea tasakaal EL tööstuse konkurentsivõime ja keskkonnakaitse vahel,“ rääkis Einstein.  Tsemenditootjatele paistab tulevik muide eriti helge, kuna uues kokkuleppes on eraldi sätted selle kohta, missugused on reeglid nn süsinikulekkega firmadele ehk neile, kelle puhul on suur oht, et madalamate nõuete tõttu viiakse tootmine üle piiri taha, sinna, kus palju madalamate kliimanõuete tõttu on toota odavam.
    Juulis, kui läbirääkimised uue kokkuleppe üle veel kestsid, rääkis Kunda Nordicu juht Äripäevale, et Euroopa äärealadel tegutsevad tootjad tahavad võrdset kohtlemist. Ta rääkis, et piiririikide tööstustel tuleb praegu konkureerida kvoodivabade maade toodanguga, mis lisab ohtu, et tootmine kolib lähedale piiri taha. Ehkki kaupade liikumine on ELis vaba, ei jõua hinnamõju liidu keskele, ent lööb tugevalt piirialasid.
    Suvel tõi Einstein esile, et Kunda tehas saab tasuta umbes 300 000 tonni jagu kvooti aastas. Tegelik vajadus oleks aga tema sõnul vähemalt kaks korda suurem, sest Vene turg on kaotatud – rubla kurss on kehv, lisaks veel idanaabri vastusanktsioonid Euroopa Liidu kaupadele. Selle tõttu vähendas tehas tootmist alla 50% küsitud kvoodist. Ka kvoot vähenes kohe poole peale, selgitas Einstein toona.
    Riskigrupil elu hõlpsam
    Nüüd on Kunda tehasel ning paljudel teistelgi Eesti tehastel kõvasti põhjust rõõmustamiseks, kuna süsinikulekke ohuga sektoritel läheb olukord veel hõlpsamaks. Eriti efektiivsed neist saavad kvoodi suisa tasuta. Süsinikulekke ohuga on hulk suursaastajatest sektoreid: põlevkiviõli, tsement, lubi, klaas, tellised, paber ja paberimass.
    Suures mahus tasuta kvooti eraldatakse neile selleks, et vältida sääraste kolimist Euroopa Liidust välja. Kõik need sektorid saavad ka järgmisel perioodil ehk alates 2021. aastast suures mahus tasuta kvooti, nii nagu see on ka praegusel perioodil.
    Vähestel õnnelikel süsinikulekke ohuga tootjatel õnnestub aga kvooti saada suisa ilma rahata. Selleks peab tootmine olema võimalikult efektiivne. „ELi tööstussektoris saavad 100% ulatuses tasuta kvooti vaid 10% kõige efektiivsemat ettevõtet, teiste, sh Eesti ettevõtete tasuta kvoodi kogus sõltub sellest, kui efektiivsed nad võrreldes esikümnendikuga on,“ selgitas keskkonnaministeeriumi erialadiplomaat Jörgen Talkop.
    Et süsteem tõesti toimiks ning tööstusfirmad ka reaalselt vähem saastama hakkaks, väheneb ka tööstustele tasuta antava kvoodi hulk ajas. Kui tootmise efektiivsust ei suurendata, siis võib teatud aja möödudes tasuta kvoodist puudu jääda ning puudujääv kogus tuleb turult juurde osta. Praegu pole aga veel päris selge, kuidas täpselt tasuta kvooti jaotama hakatakse – see pannakse paika rakendusaktidega, mille üle algavad arutelud tuleval aastal. Kuna Eesti eesistumine on selleks ajaks läbi, ei tule meil neid kõnelusi enam juhtida.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.