Tuulikuid ei lubata ei itta ega läände

Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas tõdes energia aastakonverentsil, et tuuleenergias ei ole viimastel aastatel märkimisväärselt uusi võimsusi turule tulnud, kuigi arendustega tegeletakse. Kärmas märkis, et üks põhjus võib olla toodangu piir 600 gigavatt-tundi, kuhu maani makstakse taastuvenergia toetusi.

Kärmas jäi siiski optimistlikuks ja ütles, et peamine on vaadata tulevikku. „Tuuleenergia hinnad on muutunud üha odavamaks. Mina ise olen optimistlik, kui rääkida Eestist. Kuigi jah, ma isiklikult arvan, et maismaal enam väga palju võimalusi arendada ei ole.“ Tulevik võiks seega olla tema arvates Eestis hoopis meretuule käes.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen väljendas aga tuleviku osas muret, sest Eesti näitab end tuuleenergia osas väga eesrindlikuna, aga praktikas see alati nii ei ole. „Ma ei tea, kuidas me täidame oma energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, sest ma ausalt öeldes ei tea, kuhu me need tuulikud paneme.“ Ta ütles, et maismaal on praegu üks projekt, millel on kõik load olemas ja selle peale käib suur ralli. Merel pole aga ühtegi sellist projekti.

Kasonen rääkis, et kõigil on oma nõudmised: kaitseministeeriumil, looduskaitsjatel ja kohalikel elanikel. „Kui kõik nõudmised on täidetud, jääb ruumi tuulikutele, aga praktikas see tähendab, et ei jäägi.“

Kasonen märkis, et tuuleparkidele sobivate kohtade leidmiseks tuleb hakata ühiskonnas kompromisse tegema. „Kui kaitseministeerium ütleb, et ida poole ei saa, sest me oleme sellise naabri kõrval, siis järelikult peab kuhugi mujale panema. Me ei saa panna ka sinna, kus tuult pole. Lääne-Eesti on see-eest väga hea koht, aga seal on keskkonnanõudmised võib-olla natuke liiga üles puhutud,“ ütles ta ja ütles veel, et kui kompromisse ei tehta, oleme samas seisus ka viie ja kümne aasta pärast.

Eleoni juhatuse liige Oleg Sõnajalg ütles, et Ida-Virumaale saaks väga suures mahus tuuleparke rajada, aga selles osas on kaitseministeeriumil paraku nulltolerants. Merel toodetud tuuleenergia on aga kordades kallim kui see, mis on toodetud maismaal. „Kui riik investeeriks taristusse, liitumistesse, on teine asi. Meretuuleparkidel on taristu eriti kallis.“

„Nulltolerants ei ole mitte ainult kaitseministeeriumil, vaid see on ka looduskaitsjatel,“ nentis Kasonen. „Nad ei näe tuuleenergiat looduskaitse osana, mis on minu arust probleem.“ Kasonen rääkis, et ministeeriumite üleses töörühmas käib lahenduste otsimine, aga ta ei näe, et sealt tuleks kiiret tulemust.

„Üks, mida me väga sellest protsessist loodame, on alade juurde saamine lääne pool, kus kaitseministeeriumiga nii palju konflikte ei ole. Seal on aga läbi viidud nelja maakonna planeering, kus osa kohalikke omavalitsusi ütles kohe alguses, et me ühtegi tuulikut oma valda ei taha ja ärge meiega arvestage. Ja neid valdu oli väga-väga palju,“ rääkis Kasonen.