Maksuametis murdelised ajad

Artikkel

- Uudised
- Meelis Mandel
- 5. detsember 2017 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuametis murdelised ajad
Uue e-maksuameti idee on see, et kogu info ettevõtte ja maksude kohta liiguks süsteemis automaatselt ning suhtlus riigiga muutuks lihtsamaks ja kiiremaks.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann rääkis Äripäeva raadios, et uues e-keskkonnas näeb ettevõtja maksu- ja tolliameti hinnangut tema maksukäitumisele, saab võrrelda ennast konkurentide ja partneritega ning mugavalt andmeid jagada.
Lisaks saab ettevõte ise määrata, kellele soovib oma infot jagada, rõhutas Reitmann.
Uut e-maksuametit käivitatakse järk-järgult ning see valmib 2019. aasta esimeses pooles.
„Seni oleme üritanud luua kõigile ühesuguse keskkonna, et pakkuda kõigile võrdselt sama teenust. Aga tegelikult tähendab see seda, et see ei sobi väga kellelegi,“ märkis Reitmann. Ta tunnistas, et praegune maksuameti e-keskkond on pigem raamatupidaja pärusmaa või füüsilisele isikule tulude deklareerimiseks.
Alati ei pea raamatupidajat tülitama
MTA spetsialistide soov on luua lihtne ja kiire süsteem. „Mitte nii, et alguses peab millegi kohta aru andma, siis keegi arvutab midagi ning lõpuks saadetakse maksunõue,“ kirjeldas Reitmann.
Eesmärk on, et maksude puhul ei oleks riigiga suhtlemiseks alati tarvis raamatupidajat ja et väikeettevõtjad võiksid vajadusel ka iseseisvalt hakkama saada. „Maksuarvestus ja maksukuulekus tähendaks ettevõtjale võib-olla vaid ühte hiireklikki, e-kirja või SMSi kuus ning rohkem ei peakski muresid olema,“ märkis Reitmann.
Reitmann toob näite koos LHV pangaga turule toodud pangamakseliidesest. „Selles on ettevõtte jaoks ära kaotatud makse deklareerimise vajadus ehk ülekandega samal ajal täidab ettevõte kohustuse ka riigi ees,“ märkis Reitmann.
Keskkond vastavalt kliendi vajadusele
Reitmann rõhutas, et iga kliendisegment on erinev. „Kui võrdleme ettevõtte juhi, raamatupidaja ja eraisiku vajadusi, siis üks tahab teada, kas asjad on korras ja selged, teine teeb toiminguid ning kolmas käib sellest keskkonnast midagi taotlemas,“ märkis Reitmann.
Maksuamet tunnistab, et neile, kes kasutavad igapäevatöös raamatupidamistarkvara, ei ole maksuametil vaja midagi kõrvale pakkuda. „Nendele, kes on kulude suhtes tundlikumad, võiksime andmete vastuvõtmise teenust pakkuda,“ arvab Reitmann.
I etapp käivitub 1. jaanuaril 2018. Ettevõte näeb enda kohta käivat infot: kas on maksuvõlgu, kas aruandeid on korrektselt ja õigel ajal esitatud, millised on maksukontrolli tulemused, riskihinnangud.
II etapp käivitub 2019. aasta alguses. Ettevõte näeb maksu- ja tolliameti hinnanguid oma maksukäitumisele, saab võrrelda ennast turuosalistega ja vaadata ülevaadet esitatud andmetest.
Kättesaadavad riskianalüüsid
MTA teeb riskianalüüse, et hoida konkurentsikeskkond puhas ja selgitada välja ebaausalt käituvad ettevõtted, seejärel nendega suhelda või menetlust alustada. „Meil endal tekkis küsimus, et miks me seda riskiinfot, mida meie näeme, ainult endale hoiame? Miks me seda ettevõttele kohe teada ei anna?“ rääkis Reitmann. „Nüüd tahame tuua rohkem läbipaistvust ja anname ettevõtjale võimaluse saada aru, mida maksuamet temast arvab ja et ta suudaks ennast parandada.“
Edaspidi antakse ettevõttele kohe teada, kui tema suhtes on riskihinnang tekkinud. Ühe näitena toob Reitmann ümbrikupalgad. „Kui ettevõttel on võrreldes teiste sama sektori ja piirkonna ettevõtetega oluliselt madalam keskmine palk, siis see on esimene indikaator, et midagi on valesti.“
Uus keskkond käivitub järk-järgult
Esimeses etapis saadetakse ettevõtetele faktihinnangud, näiteks kas on maksuvõlgu, kas aruanded on korrektselt ja õigeks ajaks esitatud, millised on maksukontrolli tulemused.
Esimese etapi info edastamist on nüüd kuu aega piloteeritud ning tagasiside on hea. „Üks meie kartus oli, et meie info on juba kättesaadav äriregistrites ja krediidiinfos. Meie eesmärk ei ole kellegi turgu üle võtta, vaid anda jkuurde veel üks võimalus,“ selgitas Reitmann.
Teises etapis, mis peaks käivituma 2019. aasta algul, vahendatakse maksukontrolli tõenäosuse hinnangut - ettevõte saab võrrelda ennast turuosalistega ja vaadata statistilist ülevaadet andmetest. Juurde tuleb ka andmete jagamise võimalus.
MTA jagatava info hulka tuleb ka ettevõtte käibe osakaal sektoris, ülevaate kasumiriskidest, palgatasemest. „Et sellist infot edastada, on vaja tehnilist ja sisulist arendustööd,“ rääkis Reitmann. Ühe ideena on kaalumisel ka lahendus hakata e-keskkonnas edastama infot maksumenetlusest ja selle etappidest.
Ettevõtete huvi infot jagada
MTA hinnanguid kuvatakse igale ettevõttele personaalselt. „Loome võimaluse sealse info, mis sisaldab ka maksusaladust, jagamiseks näiteks omanikele, äripartneritele ja katusorganisatsioonile,“ märkis Reitmann.
Andmete jagamine annab võimaluse teha taustatööd enne uue partneriga koostööd ja ka ettevõtete ühinemise või ostuplaani korral. Reitmann märkis, et sellega võiks turg ise ennast reguleerida ja ausad ettevõtted, kes nõuavad ausat maksukeskkonda, saavad palju ja lihtsalt sellele kaasa aidata.
„Ideaalis saab ju firma selle hinnangu ka oma kodulehele panna. See annab ausa ettevõtja templi ja on väga hea argument koostööpartnerile,“ leidis Reitmann.
Uus e-maksuamet valmib 2019. aasta esimeses pooles.Foto: Raul Mee
Võitma peavad kõik
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann
Me ei kirjuta projekti käivitamisel IT-arendajale ette lahendust ehk seda, milline süsteem lõpuks peab täpselt valmima. Vastasel juhul tooksime turule lahenduse, mis on valmimise hetkel juba vana. Lähtume põhimõttest, et uue IT-süsteemiga peame lahendama konkreetse probleemi.
Arendamisel on alati risk midagi valesti teha ja kuna see on kulukas, siis valesti tegemine tähendab kohe projekti kallinemist. Et seda vältida, oleme suured arendused jaganud juppideks ja mooduliteks, et korraga mitte liiga suuri samme astuda. Osade kaupa arendades ja neid pärast omavahel liites saab riske maandada.
Suurema osa arendusi teeme tõukefondi rahast ja kindlasti otsime ka siseressursse. Tõukefondi raha on tegelikult ka maksumaksja raha ja selle eesmärk peab olema nii meie raha kokkuhoid kui ka ettevõtete raha kokkuhoid. Mõlemad peavad sellest võitma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum