Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikontroll: omavalitsused jäävad oma kinnisvaraga hätta

    Tartu Annelinna gümnaasiumi koolimaja aasta tagasi.Foto: Kristjan Teedema, Tartu Postimees / Scanpix

    Ilma oluliste muudatusteta rahastamissüsteemis ei ole omavalitsused võimelised oma kehvas seisus lasteaedu, koole ja muid hooneid korrastama, leidis riigikontroll kohalikele omavalitsustele viimasel kümnel aastal antud investeeringutoetusi analüüsides.

    Samas on riik aastate jooksul jaotanud raha ilma taristust terviklikku pilti omamata ning sealjuures ka sellistele objektidele, mida algselt planeeritud mahus või otstarbel enam ei kasutata.
    Ehkki haldusreformi tulemusel väheneb kohalike omavalitsuste arv ning uued omavalitsused on usutavasti võimekamad neile seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, ei ole neil lähiaastatel kuskilt võtta üle 800 miljoni euro, mida nende hinnangul oleks vaja neile prioriteetsete hoonete seisukorra parandamiseks. Seda on üle 2,4 korra rohkem kui viimase 10 aasta jooksul toetusi eraldatud: aastatel 2007–2016 on kohalikud omavalitsused erinevaid toetusi hoonete korrastamiseks või ehitamiseks kokku saanud 345 miljonit eurot.
    Kui siiani on omavalitsused 80% toetustest saanud enda taristu parandamiseks eelkõige Euroopa Liidu fondidest, siis edaspidi see enam nii jätkuda ei saa – Euroopa Liidu toetusraha väheneb järgmisel eelarveperioodil. Seetõttu lasub edaspidi suurem koormus omavalitsuste endi eelarvel ning riigi toetustel. Viimaseid on jaotatud viimase 10 aasta jooksul väikeste summadena, mistõttu on kolmandik toetusi saanud hoonetest ikka kehvas seisukorras. Ühelt poolt on nii omavalitsusele kui ka riigile selliste väikesemahuliste projektide menetlemine ebaproportsionaalselt ressursimahukas ning teisalt tekib kohati kummalisi näiteid olukordadest, kus toetust on eraldatud poole katuse rekonstrueerimiseks ja teine pool on hakanud läbi sadama või vahetatud aknad hoonel, mille hilisemal soojustamisel on selgunud, et uute akende tõttu nende ümbrust soojustada ei saagi.
    Riigikontroll on teinud ettepaneku kaaluda suurima riigisisese investeeringutoetuse programmi mahu suurendamist ning sellest raha eraldamist vaid juhul, kui teenust pakkuvad hooned terviklikult korrastatakse.
    Suured ebavõrdses olukorras
    Teiselt poolt on kohalike omavalitsuste kinnisvaraportfell suur, ületades riigi omanduses oleva kinnisvara ligikaudu 2,5kordselt, samuti on seda kulukas ülal pidada ja ruumide lahendus on sageli ebafunktsionaalne. Et haldusreformi käigus toimunud ühinemisläbirääkimistel seda teemat üldjuhul kogukondade survel välditi, tuleb omavalitsustel enda kinnisvara kasutust analüüsida ja optimeerida uutes piirides, tuues võimaluse korral juba rekonstrueeritud ja vähenenud kasutusega pindadele täiendavaid teenuseid. Teiste sõnadega – omavalitsuste ühinemise käigus sõlmitud ühinemislepingutes on nii mõnelgi pool lubatud säilitada teenuseid ja kinnisvara isegi seal, kus see optimaalne ei ole.
    Euroopa Liidu praegusel rahastamisperioodil on riik otsustanud jaotada valdava osa toetusi n-ö silotorni-põhiselt ehk kitsalt mingi ministeeriumi haldusalas oleva valdkonna ja teenuse arendamiseks.
    Riigikontrolli analüüs näitas ka seda, et kõige probleemsemas seisus on suuremad omavalitsused, kuhu on koondunud samas kõige rohkem teenuste tarbijaid. Ehkki nende omavalitsuste võimekus oma rahast investeerida on kogusummas suurem, on see tegelikult kogu kinnisvaraportfelli mahtu ja selle investeeringuvajadust arvestades siiski marginaalne, jäädes tunduvalt alla neist väiksemate omavalitsuste tasemele. Näiteks Tallinna edestab suhtelise investeerimisvõimekuse poolest (võimekus investeerida kinnisvara ruutmeetri kohta) 56 omavalitsust ning viimase kümne aasta jooksul saadud toetuse summa poolest ühe ruutmeetri kohta on pealinn üks viimastest. Samuti on ilmnenud, et suurte omavalitsuste objektide korrastamiseks antud toetused on olnud pahatihti väikesed.
    Lausa 65% maakonnakeskustes olevatest lasteaia- ja 46% koolihoonetest on omavalitsuste endi hinnangul endiselt kehvas seisus. Omavalitsused suudavad teha seal vaid vältimatult vajalikku avarii- ja sanitaarremonti, kuid terviklikult neid hooneid ilma välistoetusteta ei korrastata.
    Et toetusi suunata läbimõeldult, tuleks riigikontrolli hinnangul toetuse andjal teha endale selgeks terviklik sotsiaalse taristu paiknemine, seisukord ja alternatiivid teenuste pakkumiseks ning koostöös kohalike omavalitsustega ka tegelik toetuse vajadus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.