Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnad tõusevad järjest tempokamalt
Märgatavat rolli Eesti inflatsioonis on OPECi otsused toornafta tootmist piirataFoto: EPA
Inflatsioon kasvas toidu- ja kütusehindade ning aktsiisitõusude najal novembris aastaga 4,2 protsenti, mida pole siinmail nähtud 2012. aastast saadik.
Toiduhindade 8protsendilise kasvu taga on endiselt maailmaturu piimahindade varasem kasv. „Piimatoodete tormiline hinnakasv maailmaturul on praeguseks küll asendunud paigalseisu või isegi langusega, kuid nende muutuste mõjude jõudmine Eesti tarbijahindadesse võtab aega,“ selgitas keskpanga analüütik Sulev Pert.
Kütuse hinda on mõjutanud nii kohalikud aktsiisitõusud kui OPECi tegevus. „Novembris oli toornafta hind eurodes 23 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Nafta hind on ülespoole liikunud maailmamajanduse elavnemise järel tugevnenud nõudluse, OPECi tootmismahtude vähendamise ja poliitiliste pingete kasvu toel, eelkõige Saudi Araabias. Novembris otsustas OPEC pikendada tootmiskvoote järgmise aasta lõpuni," rääkis Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik.
Peamiselt välisteguritest rääkis inflatsiooni mõjutajana ka rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas. „Novembris oli nafta hind ka ligi viiendiku kõrgem võrreldes rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi eeldustega. Kui seni oli inflatsiooni areng prognoosiga kooskõlas, siis novembrist alates ületab seda,“ ütles Pungas.
Lisaks toidu hinna tõusule maailmaturul tõi Pungas esile ka kohaliku hinnatõusu. „Kaubandusliku juurdehindluse suurenemine pole kaupmeeste kasumites seni veel avaldunud, mis viitab pigem suurenenud kulusurvele. Toiduainete tootmispoolt vaadates võib täheldada kasumlikkuse suurenemist vaid piimatoodete osas, mis on ühtlasi kooskõlas tugevnenud nõudlusega piimatoodete järele eksporditurgudel,“ rääkis ta.
Keskpanga hinnangul on hindadesse jõudnud ka majanduse elavnemine üldse. „Majanduskasv on suure nõudluse tõttu viimase aasta jooksul olnud kiire ja nende ettevõtete osakaal, keda piirab nõudlus, on vähenenud. Seetõttu on ka lihtsam olnud hindu tõsta,“ märkis Sulev Pert, kelle hinnangul on hindu tõstmas ka jätkuv palgatõus, mis kolmandas kvartalis oli 7,4 protsenti.
Samas andis viiendiku hinnatõusust just tubakatoodete ja alkoholi hind, mille peamiseks põhjuseks on Eesti aktsiisitõusud. Swedbank ennustab uuest aastast maailmaturu hindade rahunemist ning aastainflatsiooni langemist 3 protsendi tasemele, kuid sellest ühe kolmandiku annab jätkuv aktsiiside tõus. Alkoholi ja tubakatoodete uued aktsiisitõusud jõustuvad 2018. aasta alguses. Ka rahandusministeerium ootas suvises prognoosis inflatsiooni aeglustumist selle aasta lõpukuudel ning tuleva aasta alguses, aga viimaste kuude nafta kallinemise tõttu on suurenenud risk, et hinnatõusu pidurdumine lükkub edasi.
Oktoobriga võrreldes kasvasid hinnad 0,5 protsenti. Enim mõjutas seda mootorikütuste 7,8protsendiline hinnatõus ning toidu kallinemine 1 protsendi võrra.