Tööjõupuuduse lahendused seisavad sahtlis

Siseministeeriumi kokku kutsutud töörühm tegi novembri lõpus valitsusele ettepanekud, kuidas lahendada ajutiselt olukord, kui kvoot piirab tööjõudu sissetoomast. Äripäevale teadaolevalt pidid valitsuserakonnad ettepanekuid arutama sel teisipäeval, ent selleni ei jõutud. See aga tähendab, et nad hakkavad ettepanekuid arutama suure tõenäosusega alles jaanuari teises pooles.

Järgmise aasta kvoot püsib ka töörühma ettepanekute järgi muutumatuna ehk siis jääb mahtu 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast, milleks on 1315 inimest.

Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar usub, et kvoot saab täis kohe uue aasta alguses. „Veel enne, kui näeme veebruari,“ pakkus ta. Nimelt on tema sõnul tööjõu vajadus nii suureks kasvanud, et niipea, kui uute lubade taotlemine aasta alguses algab, tekib elamis- ja töölubade hankimisel täielik kaos.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja ning sisserände töörühma juhi Ruth Annuse sõnul täitub uuel aastal välismaalaste kvoot tõenäoliselt veelgi kiiremini kui sel aastal, mil kvoot sai täis poole aasta peal.

Töörühm pakkus valitsusele välja võimaluse luua tööjõupuuduse ajutiseks leevendamiseks kaheaastane pikendamisvõimaluseta elamisluba. „See võimaldaks Eestis ajutiselt töötada ja selle elamisloa taotlejatele kehtiks Eesti keskmise palga maksmise nõue, mis hoiab ära odavama tööjõu sissetoomise,“ selgitas Annus. Praeguse korra järgi on võimalik kasutada lühiajalise tööjõu sissetoomiseks luba, mis kestab üheksa kuud, see pikeneks lühiajalise loa pikkus üle kahe korra.

Kui varem räägiti ka võimalusest kehtestada nn punktisüsteem, mille järgi hakataks kolmandate riikide töötajaid riiki sisse laskma nende kvalifikatsioonile ja teistele näitajatele vastava punktisumma järgi, siis selle ettepaneku jättis töörühm kõrvale. Annuse sõnul on töörühma konsensus, et sisserände piirarvu ei suurendata, kuid tippspetsialistid tuleks palgakriteeriumi alusel kvoodi alt välja arvata. „Just nemad on inimesed, keda Eestisse ootame,“ sõnas Annus.  

IRLi esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et IRL pole jõudnud veel kokkuleppele, mida nad töörühma tehtud ettepanekutest täpselt arvavad. „Seal on rida muudatusi, mida peab põhjalikult arutama. Ei saa olla nii, et töörühm teeb detsembri alguseks ettepanekud, saadikud muudavad seaduse ära ja esimesest jaanuarist hakkab see kohe kehtima,“ ütles ta. „See pole selline asi, mida enne jõule paari nädalaga ilma sisulist arutelu pidamata läbi lasta saaks. Ma ei usu, et sellist seadusandluse taset tahaks Äripäev ega ka ettevõtjad,“ lisas ta.

Kaheaastase tööviisa kehtestamine pole Seederile meeltmööda. „Selle sisu on, et tühistame kvoodi, pärast kahte aastat töötajate lepinguid ei pikenda ja siis vaatame edasi, mis saab. Aga mis siis saab? Kas kahe aastaga on probleem lahenenud?“ küsis ta. Seederi sõnul peaks seadusandja vaatama pikemat aega kui kaks aastat. „Me ei saa käituda nii, et teeme täna otsuse ära ja kahe aasta pärast tulgu või veeuputus,“ lisas ta.

Seeder rõhutas, et võib-olla on töörühma liikmetel igaks ettepanekuks argumenteeritud põhjendused olemas, ent tema neid 4-5punktilises ettepanekute dokumendis ja seletuskirjas ei näe. Sellepärast tahabki IRLi fraktsioon kohtuda enne ühiselt arutama hakkamist eraldi siseministri ja töörühma liikmetega, võib-olla ka lausa demograafidega, et olukorrast täit pilti saada.

Seeder lisas, et IRL saab tööandjate murest väga hästi aru, kuid tema arvates ei ole lihtsat lahendust olemas. „Mul on tunne, et oleme aasta aega elanud lootuses, et on olemas lihtsad lahendused, ja nüüd on tulnud lauale aastase töö tulemusena 4-5 rida,“ ütles ta. Tema sõnul vaevleb Eesti praegu tööjõupuuduses olukorras, kus tegelikult on meile avatud miljardi töötajaga Euroopa Liidu tööjõuturg. Lahendust aga loodetakse kolmandate riikide töötajatest. „Võib-olla paneme liiga suuri ootusi selle peale,“ sõnas ta.

Seeder tunnistas, et praegusest süsteemist pole mõtet kinni hoida, kuna aeg on näidanud, et see ei tööta. Seda illustreerib hästi näiteks see, kuidas kolmandate riikide töötajaid liigub Eestisse Poola kaudu. Ülevaadet, kes Eestisse sedasi tööle on tulnud, ei ole. 

Toomas Tamsari sõnul sündisid töörühma ettepanekud väga keeruliste läbirääkimiste tulemusena, mistõttu on tulemus kompromissi kompromiss. Lõpplahendus on Tamsari sõnul mõistlik. „Kokkuvõttes tööandjate keskliit toetas neid ettepanekuid, sest see võimaldas protsessidega edasi minna,“ ütles ta.

Tamsar tõdes, et tema oleks teinud julgemaid ettepanekuid. „Võiks lõpuks teemaga ka päriselt tegelema hakata. Siiamaani on poliitikud püüdnud tööjõu teemat vältida ja seega pole nad ka rahvale tõtt rääkinud,“ ütles Tamsar. „Hirmude peal on poliitikutel hea elada,“ lisas ta.

Tegelik tõde on Tamsari sõnul see, et tööjõudu ei jätku. Kui aga võimaldada tööjõul ametlikult läbi migratsiooniameti Eestisse tulla, oleks võimalik neile maksta head palka ja oleks võimalik ka kontrollida, millised töötajad sisse rändavad. Praegu on Eesti olukorras, kus kolmandate riikide elanikud taotlevad tööloa Poola ja Leetu ning liiguvad siis renditööjõuna Eestisse edasi. Selliseid töötajaid on Tamsari sõnul Eestis hinnanguliselt 5000–10 000. Täpset ülevaadet neist pole. „Laseme sedasi Eestisse kõige odavamat tööjõudu, kuid kõrgema kvaliteediga töötajate sissevedu piirame,“ rääkis Tamsar.

Tamsar lisas, et valitsus andis laiapõhjalisele töörühmale ülesandeks jõuda kompromissini. „Nüüd, kus kompromiss on leitud, aga valitsus ei julge ikka otsuseid teoks teha, on see äärmiselt kahetsusväärne,“ ütles ta. „Loodame, et kodanikujulgus on neil ikka olemas,“ lisas ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kalvi Kõva sõnas, et veel on vara sisulisi kommentaare anda. „Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas on vastavad arutelud alles algfaasis. Oleme neile ettepanekutele korra otsa vaadanud, aga mingeid otsuseid veel ei ole,“ ütles ta. Seega on tema sõnul ennatlik praegu midagi välja öelda, kuna see tekitaks vaid infomüra.

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras märkis, et kaubanduskoda on ettepanekutega kursis, kuna osales töörühmas. Paraku on kojal siseministeeriumiga kokkulepe, et enne avalikkuse ees ettepanekuid ei kommenteeri, kui lahendused on jõudnud valitsuses arutlusele. Udras märkis, et ettepanekud sündisid kompromissidena ja võivad veel ka muutuda.