Vene eksminister mõisteti süüdi

Kohus otsustas, et endine minister Uljukajev nõudis Rosnefti juhilt Igor Setšinilt 2 miljonit dollarit altkäemaksu selle eest, et tema juhitav ministeerium annaks riigifirmale loa omandada riigile kuuluv osalus firmas Bašneft, vahendas Interfax täna kohtust.

„Kohtu hinnangul pani Uljukajev toime kuriteo Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahvi 6 lõike 290 põhjal, nimelt võttis riigiameti esindjana vastu eriti suures ulatuses altkäemaksu ning lubas tegutseda altkäemaksu andja huvides,“ sõnastas kohtunik kohtu otsuse.

Uljukajev on varem öeldnud, et kogu protsess on farss ning temast on tehtud julma provokatsiooni ohver. Tema sõnul on kõik tema vastu esitatud süüdistused altkäemaksu võtmises fabritseeritud ning kogu aktsiooni korraldasid Rosnefti juht Igor Setšin ja FSB.

Vaatamata sellele, et Uljukajev pole süüd omaks võtnud, kinnitavad kogutud tõendid tema süüd altkäemaksu võtmise eest, ütles kohtunik täna. Kohtuotsuses on öeldud ka, et eksminister „sai altkäemaksu isiklikult“ ja nõudis seda Setšinilt Goas toimunud tippkohtumisel. Toimiku järegi tekkis ebaseadusliku preemia saamise mõte kohtualusel kasu saamise eesmärgil ja ta tegi oma plaani teoks, „kasutades ametipositsiooniga kaasnevat autoriteeti“. Ühtlasi järeldub süüdistusest, et kohus välistab provokatsiooni fakti.

Uljukajev oli täna kohtusse otsuse kuulamiseks kaasa võtnud koti isiklike asjadega, kirjutas Interfax. Praegu viibib ta ametlikult küll koduarestis, kuid reaalse karistuse mõistmise korral viiakse ta otse kohtusaalist kinnipidamiskohta.

Prokurör on nõudnud Uljukajevi karistamist 10 aasta range režiimiga koloonias ja tema trahvimist 500 miljoni rublaga (7,2 miljonit eurot). Lisaks nõuab süüdistaja eksministrilt kõigi aunimetuste äravõtmist.

Eelmise aasta 15. novembril teatas Venemaa Uurimiskomitee, et algatas kriminaalasja majandusarenguministri Aleksei Uljukajevi suhtes – tegemist oli tänapäeva Venemaa esimese juhtumiga, kui vahistati nii kõrge riigiametnik. Päev hiljem mõistis kohus ametist kõrvaldatud Uljukajevi oma Moskva korterisse koduaresti.

Uurimisversiooni kohaselt peeti Uljukajev kinni 14. novembri õhtul, kui ta võttis vastu 2 miljonit dollarit altkäemaksu selle eest, et tema juhitav ministeerium lubaks riigifirmal Rosneft omandada riigile kuuluva 50% osaluse ettevõttes Bašneft.

Eksminister ei ole süüd omaks võtnud, tema sõnul oli tegemist provokatsiooniga, mille korraldas FSB pärast Rosnefti juhi Igor Setšini ja firma julgeolekuülema, FSB kindrali Oleg Feoktistovi valekaebust. Endine minister teadis oma sõnul, et Setšini talle antud portfellis oli vein.

Aleksei Uljukajev sündis 1956 Moskvas, õppinud Lomonossovi-nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis. Tal on doktorikraad Šveitsis asuvast ülikoolist Pierre-Mendes France.

Osaledes 1980ndate keskel Peterburi-Moskva majandusseminaridel tutvus ta Anatoli Tšubaisi ja Jegor Gaidariga ning hakkas kaasa lööma klubi Perestroika ja Demokraatlik Perestroika tegevuses.

Gaidari kutsel alustas Uljukajev 1988. aastal tööd ajakirja Kommunist majandustoimetuse konsultandina, seejärel sai temast peatoimetaja asetäitja. Ta on olnud ka ajalehe Moskovskije Novosti poliitiline vaatleja, teinud kaastööd ajakirjale Otkrõtaja Politika ja ajalehele Demokratitšeskii Võbor, olnud mitmete majandusväljaannete toimetuse kolleegiumi liige.

Pärast NSV Liidu kokkukukkumist sai Uljukajevist Gaidari valitsuses majandusnõunik ja Gaidari abi. 1993. aastast oli ta peaministri esimene asetäitja. Gaidari valitsusest lahkumise järel sai temast Üleminekuperioodi majandusprobleemide instituudi direktori (kelleks oli Gaidar) asetäitja. Kuni 2008. aastani oli ta instituudi juhtiv teaduslik kaastöötaja.

Aastal 2000 määrati Uljukajev rahandusminister Aleksei Kudrini esimeseks asetäitjaks, selles ametis vastutas ta jõustruktuuride rahastamispoliitika eest. 2004 sai temast Venemaa Keskpanga juhi esimene asetäitja, samast aastast kuulub ta ka keskpanga direktorite nõukogusse. Venemaa Keskpangas juhtis ta krediidipoliitika komiteed.

2013. aasta 24. juunil määrati Venemaa majandusministriks.

Uljukajev on avaldanud ka luuletusi, ta on välja andnud kaks luulekogu (aastatel 2002 ja 2012). Valdab inglise ja prantsuse keelt ning on oma  hobidena nimetanud matkamist, aerutamist ja ujumist.