Madalapalgalised, kes teenivad tuhandeid

Tuhandeid teenivad madalapalgalised juhid on olnud rahandusministeeriumis ja maksuametis teemaks aastaid, varsti lausa aastakümneid. Selgeid lahendusi pole ikka veel, kuid rahandusministeerium lubab endiselt küsimusega tegeleda.

Idee võtta juhatuse liikmena palga asemel dividende on aga menukam kui kunagi varem. Eelmisel aastal oli alampalka ehk 430 eurot või alla selle teenivate juhatuse liikmete tegelik sissetulek jaotatud dividendide tõttu keskmiselt 5168 eurot kuus. Selliste juhatuste liikmete arv on kahe aastaga pea kahekordistunud. Samuti on kahe aastaga 23% tõusnud nende juhatuse liikmete arv, kes ei saa üldse palka, vaid ainult dividende. Viimaste keskmine kuusissetulek oli eelmisel aastal 9168 eurot. Veel 2 aastat tagasi oli nende keskmine sissetulek 7400 eurot.

Mullu kasvas rekordiliselt 21% ka dividendide summa, mida palgatud juhatuse liikmetele maksti. Kokku jaotati nende vahel üle 157 miljoni euro dividende. Kui kogu see summa oleks makstud palgana, oleks selle pealt makstud 52 miljonit eurot sotsiaalmaksu.

Kuigi kõik on juriidiliselt korrektne, jääb riigil sissetulekutega optimeerimise tõttu riigikassasse kogumata kümneid miljoneid eurosid sotsiaalmaksu. Küsimus on suuresti eetiline. Praegune süsteem lubab osal inimestel sotsiaalmaksust kõrvale hiilida, samas kui palgatöötajatel seda võimalust ei ole.

Maksumaksjate Liidu juhatuse liikmele Lasse Lehisele tundub, et ministeeriumil pole aega selle teemaga tegeleda, sest pidevalt tuleb tuld kustutada ja püüda poliitikute mõtteid enam-vähem rahuldavasse vormi valada. Küll aga võib see probleem kaduda pikemas plaanis ise, kui pension tahetakse lahti siduda palgast. Siis enam sotsiaalmaksust pensionisüsteemi finantseerimiseks ei piisa. „Siis kaotab sotsiaalmaks sellisel kujul mõtte ja see asendatakse muude maksudega,“ ütles Lehis.

Rahandusministeerium teatas, et teema ei ole unustuste hõlma vajunud ja sellega tegeletakse edasi. Rahandusministeerium on valmis saanud ühe võimaliku testlahenduse, mis vajab veel numbrilist ja juriidilist analüüsi. „Seejärel saame koostöös maksu- ja tolliametiga otsustada, kas liigume sellega edasi. Enne lahendusele rohelise tule andmist me selle kohta täpsemaid kommentaare ei jaga ja tuleme teemaga välja siis, kui kõik analüüsid on tehtud,“ selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.

Kui palgata töötavate ja alampalka teenivate juhtide arv on hüppeliselt kasvanud, vähenes eelmisel aastal nende ettevõtete arv, kellele maksti üle alampalga, kuid siiski 80% alla nende tegevusala keskmise palga, mullu vaid 3 protsenti vähem kui aasta tagasi. Märkimist väärib aga asjaolu, et üle-eelmisel aastal suurenes selliste juhatuste liikmete arv lausa veerandi võrra. Statistikas on arvestatud juhatuse liikmete palkasid ja dividendide suurusi ainult ühe ettevõtte piires. See tähendab, et kui mõni juhatuse liige saab ka mõnest teisest ettevõttest palka või dividende, on tema igakuine sissetulek suurem.

Maksuameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann tõdes, et ettevõtjad ootavad ilmselgelt selgemat juhist, kuidas on seaduslik sissetulekuid jaotada ja tasuda. „Peab arvestama, et iga juhtum on reeglina erinev ja eristada tuleks alati passiivset ja aktiivset tulu,“ lisas ta. See teeb Reitmanni sõnul keerulisemaks ühise standardi loomise, mis kõigile sobiks ja oleks õiglane. „Pigem näemegi seda riigi ja ettevõtjate vahelise kokkuleppena, kustmaalt on asi korras,“ ütles ta. Kui selline kokkulepe oleks paigas, oleks Reitmanni sõnul ettevõtjatel lihtsam reegleid järgida ja maksuametil lihtsam järelevalvet teha.

Üks asi on aga kindel – kui varem arvati, et madalapalgalised tuhandeid teenivad juhid hakkavad uuest aastast võitma ka madalapalgalistele mõeldud tulumaksuvabamiinimumi reformist, siis nii see siiski ei lähe. Tulumaksuvaba miinimumi hakatakse arvestama aastatulu lõikes, mille hulka lähevad ka dividendid, mistõttu kõrgepalgalistel dividendisaajatel reformist eelist ei teki.

Advokaadibüroo Glikman Alvin juhtivpartner Priit Raudsepp sõnas, et rahandusministeerium ei ole jõudnud lõplike lahendusteni sellepärast, et uus valitsus on teinud rutakaid maksuseaduste muudatusi. „Ühelt poolt on need muudatused suurendanud oluliselt ametnike töökoormust ning nii jääb selle küsimusega tegelemiseks vähem aega,“ ütles ta.

Samuti on Raudsepa sõnul needsamad seadusemuudatused vähendanud usaldust riigi vastu. Nimelt makstakse Raudsepa sõnul osa sissetulekust palga asemel dividendina tihtipeale just usaldamatusest riigi vastu. Dividendide pealt ei maksta sotsiaalmaksu ega pensionikindlustusmakseid, mis tähendab, et makseid ei laeku teise pensionisambasse ja pole ka ravikindlustust. Seega võib Raudsepa sõnul dividendide eelistamisel olla tegu põhimõttelise valikuga, mis on seotud küsimusega, kas maksude eest saadakse vastu ka aktsepteeritavat teenust.

Viimasel ajal on Raudsepa sõnul usaldust riigi vastu veelgi vähendanud see, et füüsilise isiku tulumaksuvaba miinimumi arvestamine peaks olema valitsuse sõnul väidetavalt lihtne, kuigi seda see kindlasti pole. Samuti on teinud valitsus viimasel ajal pidevalt uuendusi ja rutakaid otsuseid. „Näiteks IRLi munade reklaamiga tutvustatud tulumaksutagastuse kehtestamine eelmise valitsuse poolt ja selle tühistamine uue poolt,“ tõi Raudsepp ühe näite, lisaks on taas on hakatud arutlema pensionisüsteemi muutmise üle.

Raudsepp lisas, et riik on jätnud oma töö tegemata juba viimased kaheksa aastat. Nimelt võib tema sõnul olla mõeldav dividendide osaline ümberhindamine ja nende käsitlemine juhatuse liikme tasuna. 2009. aastal tehtud kohtuotsuse järgi on selleks vajalik täpsem regulatsioon, mis ütleks, kuidas seda täpselt teha tuleb. Senimaani pole aga riik seda regulatsiooni teinud.