Uudised
Inga Lill
22. detsember 2017 kell 3:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolme aastaga Eestisse 8000 välisspetsialisti

Eesti tahab kolme aasta jooksul siia meelitada 8000 välisspetsialisti, nendest vähemalt 2000 IKT-valdkonda.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et riigid võitlevad spetsialistide pärast, eriti IKT-sektoris. „Eesti tööturult on puudu umbes 7000 IKT-spetsialisti. Rootsi riik on öelnud, et neil oleks vaja ligi 20 000 spetsialisti,“ kirjeldas Palo.

Eestis on loodud programm "Work in Estonia", aga samasuguseid investeeringuid teevad juba aastaid näiteks Holland, Iirimaa, Singapur, Kanada, Taani, Saksamaa ja Poola, rääkis Palo. Esimesi samme selles suunas astub tema sõnul ka Leedu.

Meelitamiseks 10 miljonit eurot

"Work in Estonia" programmi eelarve järgmiseks kolmeks aastaks on 10 miljonit eurot. Palo ütles, et kui eelmine tegevuskava seisnes peamiselt turunduses, siis uus vaatleb välisspetsialistide Eestisse tulemise protsessi laiemalt. 10 miljoni euro eest üritatakse värvata, luuakse Eestit tutvustavaid materjale, parandatakse avalike teenuste kättesaadavust, aidatakse välisspetsialistide peredel sisse elada ning tõstetakse ettevõtjate teadlikkust.

IKT-valdkonna arenguprogrammist rahastatakse:
Eestis pakutavate (tugi) teenuste tagamine ja arendamine 1,13 mln eurot
Tööandjate valmisoleku suurendamine välisspetsialistide kaasamiseks 0,45 mln eurot
Välisvärbamisosak (piloot) ettevõtjatele välisvärbamise toetamiseks 4 mln eurot
IKT-tööjõu Eestisse meelitamine ja värbamisele kaasa aitamine 2,41 mln eurot

Palo sõnul ei ole paljud Eesti ettevõtjad kursis, kuidas välistööjõudu värvata ja seda üritatakse nüüd parandada. Et motiveerida ettevõtteid IKT-spetsialiste värbama, on plaanis käivitada värbamisosakute süsteem.

Palo selgitas, et värbamisosaku jaoks on riigil 4 miljonit eurot ning värbamisosaku suuruseks ühe spetsialisti kohta on kuni 2000 eurot. See võimaldab toetada kuni 2000 IKT-spetsialisti tööle asumist Eestisse. Värbamisosak katab tema sõnul tagantjärele osa spetsialisti värbamisega seotud kuludest. Välismaalt värbamise maksab ettevõtjale hinnanguliselt 3000–7000 eurot inimese kohta, märkis Palo. Osaku summa makstakse välja, kui IKT-valdkonna välisspetsialisti pealt on vähemalt viis kuud makstud tööjõumakse.

Teenused e-riigile kohaseks

Palo sõnul tuleb parandada ka e-teenuste kättesaadavust. Ministeeriumid ja teised osapooled on tema sõnul selleks valmis, et vähendada halduskoormust ning et teenused oleksid e-riigile kohased.

Ta lisas, et näiteks elamisloa taotlemine, lasteaiakoha leidmine, elukoha registreerimine, perearsti leidmine jms peaks olema kättesaadavad e-teenustena.

Rahvusvaheline maja

Suvisest uuringust selgus, et välistöötajate teekond Eestisse ja siin sisse elamine on raske.

Ilmnes, et oleks vaja kohta, kust välisspetsialistid saaksid Eestisse elama asumisel vajalikku infot. Nii plaanitakse luua välisspetsialistidele suunatud ingliskeelne teeninduspunkt.

Et abi ja infot oleks võimalik ühest kohast saada, hakatakse järgmise aasta alguses ette valmistama nn Rahvusvahelise Maja projekti. Eesmärk on maja klientidele avada 2018. aasta sügisel. „Tegemist on välisspetsialistidele suunatud inglisekeelse teeninduspunktiga, kus on koos "Work In Estonia" programm, politsei- ja piirivalveamet, Integratsiooni Sihtasutus ja kohaliku omavalitsuse teenuseid,“ selgitas Palo. Rahvusvahelise Maja peamine sihtgrupp on teadmustöötajad, sh välisteadlased, meditsiinitöötajad, IKT-spetsialistid jt.

Eelmise aasta lõpus uuriti koostöös Telepordiga, millistest riikidest on kõige mõistlikum meelitada Eestisse IKT-sektori spetsialiste.
Mudeli järgi olid nendeks riikideks Türgi, Läti, Portugal, Ungari, Itaalia, Ukraina, Bulgaaria ning Sloveenia.
Testkampaania tulemus oli, et Türgi, Ukraina, Bulgaaria ning Itaalia näitasid kõige rohkem huvi Eestisse töötamise vastu.
Seega keskenduti lõppeval aastal kampaaniate tegemisele Türgis ja Ukrainas.
Ka uuel aastal on kavas tutvustada Eestist atraktiivse sihtriigina kohtades, kus on piisavalt vajalike oskustega IKT-spetsialiste ning kellele on siin pakutav palgatase konkureerimisvõimeline.