Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Itifirmade kasumiralli

    Vahepeal kiduma kippunud kasumiga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor hakkas kolmandas kvartalis jälle kosuma.

    Maailmaturul ei ole arendustöö hinnad aastaga 13% tõusnud. Järjest rohkem ettevõtteid peab tarkvaraekspordiks Eestist ära minema.

    Jaan Pillesaar,
    AS Helmese tegevjuht
    IKT sektori kvartalikäibed jäävad statistikaameti andmetel üldiselt 800-900 miljoni euro kanti, sellest üle poole tuleb enam kui 100 töötajaga ettevõtetest.
    Kasuminumbrid on aga väga kõikuvad. Kui viimases neljas kvartalis on sektor jäänud kindlalt alla 30 miljoni euro, siis kolmandas kvartalis kasvas kasum üle 55 miljoni – sellist hüpet pole IKT näinud 2016. aasta esimesest poolest saadik. Puhas lisandväärtus on samuti kvartal-kvartalilt tõusnud ning tänavu kolme kvartaliga on see 9 protsenti parem kui aasta tagasi.
    Valdkonna töötajate arv on kasvanud mulluselt 22 000 inimeselt 24 000 inimesele. Ka palgakulud on möödunud aastaga võrreldes 13 protsendi võrra kasvanud, need ulatusid kolmandas kvartalis 117 miljoni euroni, millest kaks kolmandikku jäi suuremate IKT-ettevõtete kanda.
    Maksud viivad mujale
    ASile Helmes oli eelmine kvartal nende ajaloo edukaim, rõõmustas ettevõtte juht Jaan Pillesaar, kelle sõnul on neile viimasel ajal edu toonud just aastatepikkused jätkuvad projektid, mitte üksikud lühemad ettevõtmised.

    Järjest rohkem investeeritakse betooni asemel tarkvarasse. Uusi tarkvaraarendajaid ei jõuagi niivõrd kiiresti juurde koolitada.

    Jaan Pillesaar,
    Helmese juht
    Kuigi töötajate hulk sektoris on mõnevõrra kasvanud, on tööjõuga üha kehvem, möönis Pillesaar. "Arvan, et kaks tuhat lisandunud inimest on ka mujalt kokku pingutatud – teistelt erialadelt ümber koolitatud, välismaalt siia toodud," arvas Pillesaar. Ka Helmes palkab rohkem piiri tagant: ainuüksi Valgevenes töötab neil üle 100 inimese. Kokku on ettevõtte hingekirjas 300 töötajat.
    IT-inimeste puudus pitsitab tervet Euroopat. "Järjest rohkem investeeritakse betooni asemel tarkvarasse. Uusi tarkvaraarendajaid ei jõuagi niivõrd kiiresti juurde koolitada," selgitas Helmese juht, kelle sõnul on ka neil praegu 30-40 vaba töökohta.
    Kiire palgakasv tähendab omakorda seda, et sektori ekspordivõimekus kahaneb, möönis Pillesaar. "Maailmaturul ei ole arendustöö hinnad aastaga 13% tõusnud. Järjest rohkem ettevõtteid peab tarkvaraekspordiks Eestist ära minema," rääkis ta.
    Kolimine klientidele lähemale
    Mõned firmad kolivad Pillesaare sõnul klientidele lähemale, teised odavamatesse regioonidesse. "Odavamate riikide tarkvaraarendajate netopalgad on samad või isegi kõrgemad kui Eestis. Seal lihtsalt pole tööjõumakse, mis ajavad ettevõtte kulud kõrgeks ja töötajate palgad madalaks," selgitas Pillesaar. Ka Helmes kaalub uue kontori avamist Madridis, Leedus ja Poolas.

    Järgmise aasta eelarve on juba täidetud, projektid ette müüdud ning terve aasta broneeritud.

    Erki Lipre,
    Ridango tegevjuht
    Lisaks on plaan Valgevenes edasi laieneda. "Väga hea turg tarkvaraarenduseks. Seal on omaaegse Nõukogude Liidu parimad ülikoolid arvutiteaduse alal ja leiab väga andekaid hea haridusega inimesi," põhjendas Pillesaar.
    Töötajate üleostmist kohalike tarkvarafirmade vahel Pillesaar väga täheldanud ei ole. "Loomulikult ollakse väga tähelepanelikud, et kui mõni inimene pole ettevõttes rahul, hakatakse talle pakkumisi tegema," möönis Pillesaar.
    Tohutu palganumbriga inimesi teistesse ettevõtetesse naljalt üle ei meelitata. "Esiteks on selle taga majanduslikud põhjused," põhjendas ta. "Teiseks, kui inimese niimoodi üle ostad, ei saa väga lojaalset töötajat. Võib-olla tuleb varsti järgmine pakkuja ja ta ongi läinud," kirjeldas ta ja viitas, et tasu kõrval peavad ka muud tingimused väga head olema. Raha ei ole kõige olulisem küsimus.
    Ümberõppijad täiendavad ridu
    Ka transpordi pileti- ja infosüsteeme tootva Ridango tegevjuht Erki Lipre tõdes, et neil on seljataga väga hea aasta. "Nii saadud tellimuste kui ka tänavu juurutatud projektide mõttes," lisas ta.
    Ridango sisenes kahte uude riiki, Leetu ja Ukrainasse, ning eriti hästi on neil läinud just välisklientidega. "See on ka meie IKT-sektori ühisnimetaja, et järjest enam eksporditakse. Vaadates Euroopa majandust, on näha, et läheb väga hästi. Eriti lähiriikides," tõdes Lipre. Seetõttu ollakse varmamad ka riske võtma – näiteks palkama töötajaid ette, lootuses neile tulevikus projekte saada, arvas ta.
    Ka Lipre tõdes, et vaatamata sektorisse lisandud kahele tuhandele töötajale on tööjõupuudus suur. "Sektor kasvab, sest noori tuleb peale ning, mis seal salata, on ka palju ümberõppijaid," tõdes ta, pidades silmas neid, kes on enne IT-kõrghariduse omandamist eelneva kraadi najal 5–10 aastat teises valdkonnas leiba teeninud.
    Üha laienev äri tähendab ka seda, et sektorisse jõuab rohkem tugipersonali, viitas ta. Ridangos töötab viiest riigist pärit inimesi. "Oleme värvanud neid, kellel on varasem seos Eestiga olemas," ütles Lipre.
    Uus aasta broneeritud
    Aastast palgatõusu numbrit kommenteerides tõdes Lipre, et ka nende ettevõttes on palgad aastatega märgatavalt kasvanud ning sektori 13protsendiline palgatõus näib täiesti reaalne.
    Ridango juht möönis, et on töötajate üleostmist kohanud küll – nii teiste kui enda puhul. "Eks inimesed on valmis osaliselt liikuma, kuid aktiivselt tööd ei otsi. Pigem otsitakse tutvuste või värbajate kaudu," selgitas ta.
    Tallinna ja Tartu kontori kõrvalt kolmanda avamist välismaal Ridango veel ei plaani. "Ukrainas oleme saanud koostööpartneriks esimese suurlinna, Kiievi. Ei välista, et sinna kunagi ka arendusüksuse teeme," ütles ta.
    Tuleval aastal on neil plaan igas mõttes kasvada. "Järgmise aasta eelarve on juba täidetud, projektid ette müüdud ning terve aasta broneeritud," märkis Lipre ja lisas, et pilk on juba suunatud 2019. ja 2020. aasta eelarve kokkupanemisele.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.