Muusikaäris oli eriti töine aastavahetus

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 2. jaanuar 2018 kell 8:53
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muusikaäris oli eriti töine aastavahetus
Kontserdikorraldaja Peep Veedla ja laulja Liisi Koikson 2011. aasta kuldse plaadi auhindade jagamisel.Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Jõulu- ja aastavahetustuuride arv kasvab iga aastaga - ometi leidub kontserte, mis ei müü isegi suure reklaamikampaania toel, ja on tuure, mille piletid lähevad nagu soojad saiad. Mida saab korraldaja ürituse õnnestumiseks teha?
Tasuta lõunaid ei ole isegi pühade ajal ehk lisaks meeleolule on iga jõulukontserdi eesmärk teenida tulu. See, kuidas eesmärgile jõuda, on aga sageli närvide mäng. Nagu ettevõtlusmaailmas reegliks, tulevad võitjana välja paremad, tugevamad, taiplikumad ja kiiremad.
Eeltööle võib kuluda poolteist aastat
Rauno Tagel muusikaagentuurist Artagel Group alustas tänavuste tuuride ettevalmistust juba aasta eest. “Võib öelda, et ühe tuuri tegemine võtab kuni poolteist aastat, alates ideest ja kontserdipaikade valikust,” kommenteeris ta.
Berit Grupp OÜ juht Peep Veedla märgib, et hea idee korral piisab ka lühemast ettevalmistusajast - tasemel tuuri saab korraldatud ka poole aastaga. See aastalõpp oli tema sõnul veidi põuane: väärt lahendused ning armastatud artistid olid juba paljud hõivatud. Ometi õnnestus lavale kokku viia Ines ja Ott Lepland, Lenna ja Juss Haasma.
Esinemispaikadena katsetatakse iga aasta uusi kohti, nii näiteks anti tänavu kontsert Virla siidrifarmis. Tihti määrab esinemiskoha ka artist – mõni esineja on populaarsem Põhja-Eestis, teine jälle lõunapoolsemates piirkondades.
Turundus neelab lõviosa eelarvest
Turundus algab kohe, kui kokkulepped saavutatud – artistid teevad oma tutvusringkonnas eelreklaami ja avalikus ruumis on välja kujunenud kindlad kanalid. Lisaks tuleb järjest juurde reklaamipakkujaid, tõuseb sotsiaalmeedia roll ning esile kerkib uusi kontserdipaiku.
“Kampaania õnnestumine sõltub minu hinnangul sisust, mida sa pakud. Kui see kõnetab publikut, siis oled tõllas, ja kui ei kõneta, siis oled mullas,” nentis Tagel.
Rahavoogudest annab ettekujutuse, kui võtta saali mahutavus ja piletihinna keskmine. Osapooled on üldjuhul kokkulepetele avatud ehk korraldajatel tasub tulude kindlustamiseks esinejate ja kontserdipaikadega alati läbi rääkida.
Veedla kogemus näitab, et suurim kuluartikkel on turundus. Saalide täitumise tagab mõistagi ka artisti kaliiber, kuid mida suurem on pakkumine, seda enam loeb reklaami kvaliteet, et konkurentide seast silma paista. “Siiani oleme ise reklaamiga toime tulnud, kasutame küll professionaalide abi, kuid agentuuride teenustest oleme suutnud kõrvale manööverdada,” märkis Veedla.
Esinemispaigale ja tehnikale kuluvad renditasud on ette teada ega moodusta kindlasti suurimat osa eelarvest. Reklaamiga on keerulisem: seda peab vajadusel juurde tellima, vajadusel ka pidurdama. Kui kontsert osutub juba varakult üliedukaks ja saalid enne toimumist välja müüdud, siis pole ka mõtet reklaamile tarbetult kulutada.
Keegi peab põruma
Jõulutuuride arv kasvab iga aastaga. Kui Berit Grupp 2009. aastal alustas, oli iga korraldaja mestis ühe kontserdisarjaga. Lõppenud hooajal aga olid kõvemad vedajad juba kolm tuuri vastutada võtnud. See toob paratamatult kaasa kellegi põrumise.
“See on paratamatus, mida pole võimlaik prognoosida. Kui tuuride arv liiga suureks läheb, siis ühel hetkel ei tasu see enam ära,” nentis Veedla. Õnneks laheneb ülepakkumine isereguleerumise teel ning korraldajad omavaheliste kokkulepete peale aega ja energiat kulutama ei pea.
Suvetuuride puhul lisandub ilmafaktor, mis teeb meelelahutusturust ebastabiilse ja mitte kõige tulusama - kuid õnnestumiste korral on asi seda väärt.
Et elu liiga igav ei oleks, käib meelelahutusärimeestel juba 2018. ja 2019. aasta kontsertide ettevalmistus.
Soovitab õhtujuht ja meelelahutusürituste korraldaja Tõnu Einasto.
“Peojuhina saan kaasa mõelda esinejate valikul; keda kasutada peaesinejana, keda vahepalade täitena, keda üllatusesinejana. Kasutan oma tutvuseid ja kogemusi,” märkis sündmuste korraldaja ja õhtujuht, Rõõmulabor.ee juhataja Tõnu Einasto.
Mida artisti valikul silmas pidada?
Peo asukoht. Ruumi suurus, akustika, laudade ja istekohtade paiknemine seavad raamid ka artistivalikule.
Osalejate arv. Palju määrab naiste ja meeste jagunemine. Kui ühtesid on väga suures enamuses, tuleb ka vastav muusika valida.
Eelarve. Mida nimekam artist, seda suuremad nõudmised. Samas pole lavale vaja superstaari, et õhtu meeldejäävaks muuta.
Kust saada kiirelt abi?
Mõnigi kord jääb peokorraldus või peoõhtut rikastava tegevuse otsimine viimasele hetkele. Kuidas olukorda valutult lahendada?
Facebookis on meelelahutusteenuseid pakkuvate ettevõtete esindajad koondunud gruppidesse, kus päringutele reageeritakse minutitega. Kuidas leida enda jaoks sobivaim artist?
Küsi sõbralt soovitust – teise hea kogemus on alati parim reklaam ning nii saad uurida, kes mõnel sündmusel on positiivselt meelde jäänud ning keda julgetakse soovitada.Googelda – artist, kes investeerib endasse, on pidevalt arenev. Google’ist hästi leitav koduleht on esimene visiitkaart, mis annab ülevaate ja esmamulje.Mitte ainult töötasu võrdlustabel – headel artistidel (muusikud, meelelahutajad, peojuhid) on kodulehel ka tehtud tööde loetelu, mis on omamoodi „garantiikiri“.Peoprogrammi eelarve: lahtised kaardid ja dialoog. Kui artisti küsitud töötasu on su eelarvest natuke üle, maini enda võimalused ära - enamus meelelahutajaid on valmis dialoogiks.
Allikas: Tõnu Einasto
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum