Lidli ootel kaubandus valmistub maksusegaduseks

"Meid on siin ainult 1,3 miljonit ja erinevate kettide arv sedavõrd suur. Nõustun mitme asjatundja ja kaupmehe väljaöelduga, et see võib olla viimaseks tõukeks selleks, et tuleb konsolideerumine. Meil ei ole sellist suhtumist, et see meid küll ei mõjuta. Kui palju mõjutab, ei oska öelda," rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Fookuses".

Kindlasti avaldab Lidl tema sõnul survet hindadele ja tööjõukuludele. "Kaardid ajab sassi igas mõttes. Kindlasti jälgime ja arvestame igat liigutust, aga praegu ei ole eriti palju informatsiooni. Oleme valvel," ütles ta. Kuulu järgi siseneb Lidl Eesti turule 2020. aastal.

Eelmisele aastale tagasi vaadates Anderson enda sõnul roosasid toone ei näe, aga ka mitte täiesti halle. "Võib rahule jääda, aga alati oleks saanud veel paremini. Seega paneksin hindeks neli pluss," ütles ta, märkides, et teatud kaubagruppide müügimahud ei jõudnud oodatud tasemele.

"Ma ei taha keskenduda alkoholiportfellile, aga jah, see moodustab märkimisväärse osa müügist ning see andis ka tulemustes tunda," täpsustas ta. "Alkoholi ostmine on vähenenud ja ilmselt on seda välja öelnud ka kõik jaekaupmehed. Tõmbame mõttelise joone Tallinna ja Tartu vahele, allpool on müügi langus märkimisväärsem," lausus ta.

Tema sõnul moodustab alkohol umbes kümnendiku jaekettide käibest. "Alkoholi osakaal ostukorvis on vähenenud ja käibed on läbi aasta vähenenud. Seda nii koguselises kui ka rahalises vaates," lausus ta. "Me oleme pigem arvamusel, et ennekõike tullakse meie poodi toidukaupa ostma ning võib-olla võetakse alkohol ka sinna juurde. Arvame, et kui nüüd alkoholi hind on tõusnud, siis toidupood külastamata ei jää. Aga täna läheb tarbijate ostukorvi vähem alkoholitooteid," ütles ta.

Selveri e-pood sai jõulude ajal tunda seni suurimat koormust. Anderson ütles, et e-kauplus on juba paari väikese kaupluse käibe mastaabi ületanud. "Meie ambitsioon on see, et e-kaupluse käive võiks olla võrreldav ühe korraliku supermarketi käibega," lausus ta.Samas on selles omad väljakutsed. "Tavapoes teeme kõik selleks, et kaupa riiulisse panna, kus klient saab selle ise siis oma ostukorvi tõsta. E-poes teeme need tegevused ise ära, kuni selleni, et viime ostukoti kliendi ukse taha. Tegelikult on meil kogu selle protsessi peal rohkem ressurssi," iseloomustas ta e-poe suurimaid väljakutseid.

Rahvusvahelises kaubanduses süveneb protektsionism. Euroopa Liidust tuleb üha enam signaale kaubandusvaldkonna suurema reguleerimise kohta.Inflatsioon. Viimaste kuude keskmine toidukaupade hinnatõus on juba lähenemas 7-8% peale. Kui alkohol sealt eraldi välja tuua, siis sealne hinnatõus on ületanud 10% piiri.Tulumaksureform. See annab ühelt poolt suurele hulgale klientidele raha juurde, teistpidi on tõstetud mitmeid makse. Kütuseaktsiis tõuseb: kütuse ja transpordikulutused moodustavad leibkonnaliikme kulutustes 12%. Nüüd seati sisse teemaks. Kuidas see kõik hakkab jõudma lõpuks toodete hindadesse?Aktsiisikaupu müüvatel harudel on piirikaubanduse tõttu raske.Edukad on need kaupmehed, kes avavad uusi kauplusi. Tihenevas konkurentsis on võimalik keskmist kasvu ületada ainult siis, kui on suudetud uusi kauplusi avada.Mugavuskaubandus süveneb. Kaupmehed pingutavad selle nimel, et kiire elutempoga tarbijal oleks võimalikult kiire ja mugav ostukogemus. Väikesed kodulähedased poed uuenevad ja lisanduvad.Jalakäijasõbralikkus ja kaubavedu on vaja sobituma panna. Kaubanduskinnisvara poolelt jätkatakse ehituste ja renoveerimisega linna ääres ja linnasüdames. Peatänava projekti ellu jõudes peaks südalinn muutuma oluliselt autovaenulikumaks ning jalakäijasõbralikumaks. E-kaubandus jätkab kasvu. Ülemaailmsed e-kaubanduse gigandid astuvad üha enam kõigile kandadele.Sortimentides teevad ilma nišitooted: tervislik toit, taimetoit, eksootilisemad maitsed valmistoidus. Valmistoitude valik muutub üha põnevamaks ning kaasavõetava toidu trend jätkub.

Täispikka intervjuud Kristjan Andersoniga saad lugeda Äripäeva veebist kaubandus.ee ning Kaupmeeste Liidu täispikka vaadet 2018. aastale SIIT.