Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi riigikassa pungil täis
Rootsi riigikassa numbrid on asjatundjaidki üllatanud: riigieelarve ülejääki nimetas Danske Banki ökonomist lausa hulluks.
Helsingin Sanomat kirjutas, et ülejääki kogunes mullu 6,3 miljardit eurot ehk Rootsi kroonides 61,8 miljardit.
Soome leht toob siia kõrvale võrdluseks enda riigi, mis kattis oma riigi kulusid miljardites laenuga, samamoodi on meie eelarve miinuses. Rootsi on seevastu viimastel aastatel oma võlasummat vähendanud. See vähenes eelmisel aastal 19 miljardi Rootsi krooni võrra, tulemuseks jäi 1328 miljardit krooni ehk 135 miljardit eurot.
Teisipäeval avalikustatud number üllatas asjatundjaidki, ses alles oktoobris oli riigi võlasummade eest vastutav Riksgälden prognoosinud ülejäägi summaks 3 miljardit krooni.
Aasta varem oli ülejääk veelgi suurem, eurodes 8,7 miljardit.
Eelmise aasta ülejäägi kiire kasv aasta lõpus tulenes oodatust suuremast maksutulust. Puhtalt detsembris kogunes makse riigikassasse oodatust 2 miljardit eurot rohkem.
Danske Banki peaökonomist Michael Grahn nimetas Dagens Industris maksutulude suurust lausa hulluks.
Riksgäldeni teatel mõjutab maksutulu kasvu „maksu aluse oodatust tugevam areng“, mis reaalelus tähendab ettevõtluse ja ehituse oodatust vilkamat toimimist. Amet hoiatab, et maksutulu kasvu võib mõjutada ka madal intressitase, mille tõttu võivad ettevõtted varasemast kiiremini maksud ära maksta, või ka mõni muu põhjus, mis on pannud maksumaksjaid ajakava muutma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.